Talving, Liisa, juhendajaPõdra, Lenne LottaTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut2021-06-292021-06-292021http://hdl.handle.net/10062/72743Brexit ehk Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust lõi ühenduse jaoks täiesti uue pretsedendi, olles Euroopa Liidu ajaloos esimene liikmesriik, mis on Liidust lahkunud. Ühe suure jõu lahkumine võib teistele liikmesriikidele olla kas eeskujuks või hoiatuseks. Kindel on aga see, et tegu oli pika protsessiga, mille tulemust ei näinud keegi ette ning mille põhjused ei ole endiselt täiesti selged. Lõuna-Euroopa riigid on välja paistnud oma vähese Euroopa-vastasusega, seega tulevad töös vaatluse alla just viis Lõuna-Euroopa riiki, et näha, kas ja mil määral on Brexit mõjutanud nendes riikides range euroskeptitsismi esinemist ehk soovi Euroopa Liidust lahkuda. Itaalia, Kreeka, Hispaania, Portugali ja Küprose eurohoiakuid vaadeldakse perioodil 2012–2020 ning muutuste kaardistamiseks kasutatakse Eurobaromeetri andmeid, mille põhjal sooritatakse kvantitatiivne analüüs. Töö tulemusena selgus, et viiest riigist neljas oli pärast Brexitit range euroskeptitsism vähenevas trendis. Erandiks oli ainult Itaalia, kus oli skeptilisus avalikus arvamuses hoopis tõusuteel. Kuigi Brexit võis olla üheks eurohoiakute mõjutajaks, siis mängisid riikide jaoks olulist rolli ka erinevad kriisid, parteide ja eliidi hoiakud, majanduslikud faktorid, sotsiaalne tunnetus ja palju muud. Kuigi trendide muutusi saab kaardistada ja analüüsida aastate lõikes nii enne kui ka pärast Brexitit, siis on neid keeruline siduda just Brexitiga, sest tihti ei ole muutuste taga ainult üks põhjendus, vaid korraga mõjutavad olukorda mitu tegurit.estopenAccessAttribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 InternationalbakalaureusetöödEuroopa LiitBrexiteuroskeptitsismmõjudavalik arvamusLõuna-EuroopaThesis