Kilp, Alar, juhendajaDolenko, PärtTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut2020-06-052020-06-052020http://hdl.handle.net/10062/67686Ühiskonnaõpetus annab gümnaasiumi õpilastele vajalikke teadmisi ning oskusi, et paremini mõista riigis toimuvaid protsesse ja selles keskkonnas kergemini toime tulla. Ebaühtlus selle õppeaine õpetamises ja tulemustes aga tähendaks, et ka gümnaasiumi lõpetavad õpilased omaksid tulevases elus toime tulekuks erinevaid teadmisi. Uuringu valimiks oli kolm Lõuna-Eesti riigigümnaasiumi humanitaarklassi ja nende ühiskonnaõpetuse õpetajad, mis pakkusid võimalikult võrreldavad andmed. Analüüsi osadeks olid riikliku õppekava läbi töötamine, õpetajate intervjueerimine ning õpilaste küsitlemine ja testimine. Kõigi nende komponentide võrdlemisel oli võimalik välja tuua, millised olid koolide vahelised erinevused tulemustes ja õpetamises ning leida probleemi põhjus. Erinevused õpetajate meetodites väljendusid õpilaste võimekuses erinevate teadmisi ja oskusi kontrollivate ülesannetega toime tulla ja tõestasid, et õpetamisstiilid ja õpitulemused olid tugevalt seotud. Küsitlustelt saadud andmed illustreerisid seda väidet, kuna tugev korrelatsioon oli ka õpilaste tulemuste ja nende õppeaine vastase suhtumise vahel. Analüüsi käigus tuli välja, et võimalikuks ebaühtluse põhjuseks saavad olla nii piiratud ajaline raamistik kui ka kindla standardi puudumine, mille alusel ühiskonnaõpetuse tulemusi võrrelda. Esimene neist tähendas, et õpetajad pidid kõik gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse teemad ning pädevused mahutama vaid kahe kursuse sisse, mis omakorda viis teemade pinnapealse käsitluseni või teemade kärpimiseni. Teise põhjuse olulisus väljendub õpetajate võimaluses koostada sama väljundiga õppeaine ülesehitusi ning pakkuda õpilastele sarnaseid oskusi ja teadmisi.estopenAccessAttribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 InternationalbakalaureusetöödriigigümnaasiumidühiskonnaõpetusõpitulemusedLõuna-EestiThesis