Soo, Kadri, juhendajaReus, PolinaTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut2020-06-182020-06-182020http://hdl.handle.net/10062/68071Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli Eesti noorte interneti vahendusel toimunud seksuaalse ahistamise kogemuste uurimine ja peamiste riskitegurite väljaselgitamine. Töös kasutasin „Laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise leviku uuringu“ 2015. aastast pärit andmeid. Valim sisaldas 16-19-aastast noort inimest Eesti koolidest. Ehkki andmed on juba viis aastat vanad, ei ole neid väga põhjalikult analüüsitud. Pealegi ei ole Eestis seni uuemaid nii suure esindusliku valimiga uuringuid korraldatud, kus oleks noorte interneti väärkohtlemise teemat nii detailselt käsitletud. Analüüsist selgus, et peamised 12 kuu jooksul seksuaalse ahistamise ohvriks langemise riskitegurid on seotud kahe suurema dimensiooniga: noorte riskikäitumise ja kodukeskkonnaga. Minu uuring näitas, et ahistamise ohvriks langevad suurema tõenäosusega noored, kellel pole piisavalt toetavat kodukeskkonda ja kes ise kalduvad riskantselt käituma. Suuremas ahistamise riskis on tüdrukud, vene kodukeelega noored, need, kelle vanemad on vähe osavõtlikud ja iseseisvust piiravad. Samuti on ahistamise ohvriks tõenäoliselt noored, kellel vähemalt üks vanematest töötab välismaal, kes on kogenud kodus vägivalda, kelle vanemate vahel on vägivalda, ja noored, kes tarvitavad alkoholi, narkootikumid ning rikuvad seadust. Seda, kas käituda riskantselt (näiteks tarbida alkoholi ja narkootikume), saavad noored ise valida, kuid kodukeskkonna tegurid ei sõltu neist. Näiteks noor ei ole võimeline muutma perekonna majanduslikku olukorda ega mõjutama vanemate töörände valikut. Riskikäitumisega võib olla seotud perekonnaga seotud teguritest – kehvadest perekondlikest tingimustest pärit noored, kalduvad ka enam riskantselt käituma. Seega on eriti oluline pöörata seksuaalse ahistamise puhul tähelepanu eelkõige perekonnaga seotud riskiteguritele. Tehtud uurimustöö tulemused näitavad, et teemat on vaja veel uurida teiste nurkade alt, kasutades teisi meetodeid (nt kvalitatiivset). Kindlasti pakuks huvi, kuidas noorte iseloomujooned ja koolikeskkond on seotud seksuaalse küberahistamisega. Veel tasuks uurida, kuivõrd noored on valmis kogetud ahistamisest teistele rääkima, abi otsima ja kelle poole pöörduma. Välja tasuks selgitada ka, millised asjaolud võivad soodustada ahistamisega seotud murest rääkimist ja mis seda takistab.estopenAccessAttribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 Internationalbakalaureusetöödnooredseksuaalne ahistamineInternetriskikäitumineperevägivaldEestiThesis