Jakapi, Roomet, juhendajaRiho, MajasTartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondTartu Ülikool. Filosoofia osakond2020-11-022020-11-02202020.03.02 MAJ 01http://hdl.handle.net/10062/70197The goal of my thesis is to offer some counter-arguments to the problem of evil. The problem of evil states that there is a contradiction between the existence of evil in the world and the concept of an omnipotent and omnibenevolent god. Both can not co-exist and since we can see that evil exists, god can not exist (at least not an omnipotent and omnibenevolent god). My aim is to show that there is no contradiction here. This is because — both evil and suffering (as a result of evil) are merely subjective, humane evaluations, and also in many cases evil and suffering can be justified. Therefore these subjective evaluations can not be used as premises in an argument against the objectively omnipotent and omnibenevolent god. And also — evil and suffering can be seen as potentials which do not inevitably occur, but as subjective potentials they are necessary because the very existence of evil and suffering makes us able to recognize and experience benevolence and pleasure and also gives us a motivation to develop. Their existance paradoxically is what makes human life livable. And that clearly explains why an omnipotent and omnibenevolent god would allow their existence.Oma töös arutlesin religioonifilosoofilisest aspektist kurjuse probleemi üle ja pakkusin omalt poolt ühe võimaliku viisi näitamaks kurjuse probleemi mittekehtivust läbi selle, et kurjus ja kannatus on subjektiivsed määratlused ja eksisteerivad maailmas vaid nö potentsiaalidena, mis ei pruugi realiseeruda. Kurjuse probleem keskendub näivale vastuolule maailmas eksisteeriva kurjuse ja ülimalt hea jumala võimalikkuse vahel, ehk lihtsamalt — kuidas saab olla, et ülimalt hea jumal looks maailma, kus eksisteerib kurjus? Sellele küsimusele on pakutud erinevaid lahendusi, mille erinevaid tüüpe ja millest mõningaid prominentsemaid tutvustasin töö esimeses peatükis. Rõhuasetus, kurjuse ja kannatuse subjektiivsusele osutamine, lähtub seisukohast, et kui argumenteeritakse objektiivses mõttes ülimalt hea jumala vastu, siis peab ka vastulause tuginema objektiivsetele eeldustele ja nähtustele. Juhul kui eeldused on subjektiivsed, siis on tegemist vaid konkreetse hindaja subjektiivse arvamusega. 2.-3. peatükis keskendusingi sellele, et erinevate näidete toel põhjendada, miks kurjus ja kannatus on subjektiivsed nähtused,estopenAccessAttribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 Internationalphilosophyphilosophy of religiongodbakalaureusetöödfilosoofiareligioonifilosoofiajumalheadus ja kurjusThesis