Kõuts-Klemm, Ragne, juhendajaKremez, MihhailTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond2025-10-312025-10-312025-10-31978-9908-57-039-6978-9908-57-040-2 (pdf)1406-23132806-2167 (pdf)https://hdl.handle.net/10062/117244Doktoritöö elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneGeopoliitilise ebastabiilsuse ja infohäirete tingimustes leiavad mõned ideed ja sõnumid ühiskonnas viljakama pinnase ja mõned mitte. Erinevate hoiakute kujunemine on kombinatsioon ajaloolistest, sotsiaalsetest ja kultuurilistest teguritest, mis avaldub Venemaa tegevuste taunimises või õigustamises eri ühiskondades ning kajastamises eri meediakanalites ja kajastamise tajumises eri auditooriumide poolt. Huvitusin nende hoiakute kujunemisest, lahutades protsessi meedia ja auditooriumi interaktsiooniks, mida uurisin raamistamise ja raamide tajumise vaatenurgast. Uurisin Venemaa raamistamist Eesti, Bulgaaria, Saksamaa, Läti, Soome, USA ja Hiina uudismeedias ning Venemaad käsitlevate uudisraamide tajumist Eesti ja Küprose venekeelsete auditooriumite poolt. Analüüsitud interaktsiooni mõjutab tugevalt kultuuriline, majanduslik, poliitiline ja ajalooline kontekst, milles raame konstrueeritakse, edastatakse ja tajutakse. Venemaa raamistamisel prevaleerivate valentsete – lahutavate ja ühendavate – raamide võime representeerida suhteid Venemaaga teatud riikide kontekstis annab lisateadmisi nende suhete nüansside kohta. Ajakirjanike isiklike taustsüsteemide mõju raamistamisele on piiratud – nad on sagedamini raamide edastajad, ent võivad muuta prominentsete infoallikate raame võimsamaks. Viimast peaks kasutama ülima ettevaatusega – see võib negatiivselt mõjutada auditooriumide usaldust meedia vastu. Venemaad käsitlevate raamide dekodeerimist Eesti ja Küprose venekeelsete auditooriumide poolt mõjutavad lisaks kontekstile tugevalt eelteadmised ja isiklikud taustsüsteemid. Osalejad ei mõistnud alati oma rolli meediasisu kujundamisel ja kogesid raskusi raami looja tuvastamisel, pigem omistades looja rolli meediale. Osalejate taustsüsteemide hulgas täheldatud meediakriitilisuse kasvu – valentsete raamide sagedane dekodeerimine vastanduvast positsioonist vähendas nende usaldust meedia vastu. Uuritud auditooriumid vajavad meediaprofessionaalide tuge oma meediapädevuse parandamisel.In conditions of geopolitical instability and information disorder, some messages find more fertile ground in society than others. The formation of different attitudes is a combination of historical, social, and cultural factors, revealed in the condemnation or justification of Russia’s actions in distinct societies, the coverage in different media, and the perception of coverage by various audiences. I wanted to shed light on forming these attitudes by decoupling the process into the interaction between media and audiences, studied from the perspective of framing and perception of frames. I studied framing Russia in Estonia, Bulgaria, Germany, Latvia, Finland, the USA, and China’s news media, and the perception of Russia-related news frames by Russian-speaking audiences in Estonia and Cyprus. The studied interaction is strongly influenced by the cultural, economic, political, and historical context in which frames are constructed, sent, and perceived. The ability of the valenced (dividing and uniting) frames, which prevailed in framing Russia, to represent relations with it in the context of certain countries provides more knowledge about the nuances of these relations. The impact of journalists’ frames of reference on framing is limited – they are often frame-senders but can make prominent information sources’ frames more powerful. The latter can negatively affect trust in the media. The context, prior knowledge, and frames of reference strongly impact Russian-speaking audiences’ decoding of Russia-related frames in Estonia and Cyprus. Participants did not always understand their role in forming media content and had difficulties detecting the frame-setter, often attributing this role to the media. The spread of media criticism among participants’ frames of reference – frequent decoding of valenced frames from the opposing position reduced their trust in the media. Studied audiences need the support of media professionals to improve their media literacy.  enAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estoniahttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/doktoritöödThesis