Schults, Astra, juhendajaAru, AnniTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2026-06-112026-06-112026https://hdl.handle.net/10062/121811Õpetajate töörahulolu kujunemist võivad mõjutada nii töökeskkonnaga seotud töötingimused kui ka õpetajate isiklikud ressursid ja tajutud stress. Rahuldavad töötingimused, nagu positiivsed tööalased suhted, juhtkonna toetus ja toetav töökorraldus, võivad toimida tööressurssidena, mis omakorda võivad toetada õpetaja isiklikke ressursse, nagu emotsiooniregulatsiooni strateegiate kasutamist ning tajutud võimekust, ning vähendada tajutud stressi. Varem ei ole Eesti õpetajate valimil uuritud isiklikke ressursse ja tajutud stressi kui vahendajaid töötingimuste ja töörahulolu seoses. Magistritöö eesmärk oli leida, kas ümberhindamine, allasurumine, tajutud võimekus ning tajutud stress vahendavad töötingimustega rahulolu seost üldise töörahuloluga. Uuringus osales 527 Eesti õpetajat üldharidus- ja kutsekoolidest, kes täitsid enesekohased küsimustikud töötingimustega rahulolu, emotsiooniregulatsiooni strateegiate kasutamise, tajutud võimekuse, tajutud stressi ning üldise töörahulolu kohta. Medieerimisanalüüsi tulemusena selgus, et töötingimustega rahulolu ennustas tugevalt üldist töörahulolu (β = 0,62, p < 0,001). Seda seost vahendas nõrgalt tajutud stress (β = 0,04, p = 0,002). Isiklikud ressursid ei osutunud statistiliselt oluliseks üldise töörahulolu ennustamisel, samuti ei vahendanud isiklikud ressursid statistiliselt oluliselt töötingimustega rahulolu seost üldise töörahuloluga. Tulemused viitavad töötingimuste tähtsusele õpetajate töörahulolu kujunemisel.etAttribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 Internationalhttps://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/õpetajadtöötingimusedümberhindamineallasuruminetajutud võimekustajutud stresstöörahuloluteachersworking conditionsreappraisalsuppressionperceived self-efficacyperceived stressjob satisfactionmagistritöödThesis