Lanevskaja, DianaTartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondTartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut2023-10-062023-10-062023https://hdl.handle.net/10062/93354Viljatus on sagedane probleem, mis mõjutab miljoneid paare üle maailma. Viljatusravi üheks võimaluseks on kehaväline viljastamine, mille tulemusel arenevad inkubaatoris blastotsüstid, millest siirdamiseks valitakse kromosomaalselt terved embrüod. Embrüote siirdamiskõlbulikkust hinnatakse morfoloogia ja kromosoomhaiguste sõeluuringu tulemusel. Viimases kasutatakse kuni kümmet rakku, mis võetakse biopsiana embrüo trofektodermi rakkudest. Embrüote siirdamiseelne geneetine testimine ehk PGT vajab piiratud geneetilise materjali koguse tõttu terve genoomi paljundamist ehk WGA-d. WGA omakorda eeldab vastava valmidusastmega labori ja personali olemasolu ning sellest tulenevat vajadust biopsia transpordiks kliinikust laborisse. Käesolevas töös võrreldi NaOH ja KOH aluselist hüdrolüüsi võimaldavaid lahuseid ja nende lahuste kontsentratsioonide mõju WGA etapis. Lisaks selgitati välja lahuste stabiilsus pikaajalises transpordis. Tehtud töö tulemusel osutus kõige stabiilsemaks transpordilahuseks 50 mM KOH. Samas vajab testitud protokoll edasist optimeerimist, sest WGA ei paljundanud genoomi kõikjal võrdse efektiivsusega ning põhjustas vale-positiivseid tulemusi.estopenAccessAttribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 Internationalhttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/terve genoomi amplifitseeriminerakkude lüüsiminealuseline hüdrolüüssekveneerimineqPCRbakalaureusetöödThesis