Fazeli, Alireza, juhendajaVolke, Vallo, juhendajaParts, SigneTartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondTartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut2024-06-192024-06-192022https://hdl.handle.net/10062/100081Rahvusvahelise Diabeedi Föderatsiooni (IDF) andmetel suri 2021. aastal diabeedi või diabeedi tüsistuste tagajärjel umbes 6.7 miljonit täiskasvanut inimest. Valitseb kriitiline vajadus paremate meetodite järele, et tõhusalt hinnata diabeedi ning diabeedi tüsistuste kulgu. Uudsed biomarkereid, nagu seda on ektratsellulaarsed vesiikulid (EVd), aitavad paremini mõista organismi patofüsioloogilistes tingimustes toimuvaid muutuseid. EVd on tuntud kui rakkude vahelise suhtluse mediaatorid ning neil on suur potentsiaal aidata tõhusamalt hinnata haiguse kulgu ka kliinilises praktikas. Siiski vajavad nii EV isoleerimise kui ka puhastamise meetodid optimeerimist ja normaliseerimist, et saavutada parem kliiniline rakendatavus.etAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 EstoniaEkstratsellulaarsed vesiikuliddiabeetbiomarkeridmagistritöödThesis