Laas, Kariina, juhendajaPullerits, PiibeTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2017-07-212017-07-212017http://hdl.handle.net/10062/57328Madalat liikumisaktiivsust on seostatud depressiooniga, kuid antud valdkonnas puuduvad objektiivsete mõõtevahenditega tehtud longituuduuringud. Käesolevas töös uurisin Eesti laste isiksuse, käitumise ja tervise longituuduuringu (ELIKTU) valimi nooremal kohordil lapsepõlve kehalise võimekuse ja aktiivsuse seoseid täiskasvanuea meeleoluhäire diagnoosiga (N=430). Kehalist võimekust ja aktiivsust mõõdeti esimeses ja teises laines (9a, N=583, ja 15a, N=483), objektiivselt velotestiga ning subjektiivselt eneseraportitega trenniskäimise ja kehalise aktiivsuse kohta. Kasutasin ka lapsevanemate subjektiivseid hinnanguid uuritavate kohta esimesest lainest; lisaks kovariaatidena kehamassiindeksit, hinnangut tervisele ning sotsiaalmajanduslikku staatust kajastavat vanema haridustaset. Kehalise võimekuse subjektiivsete ja objektiivsete mõõdikute vahel leidsin olulised seosed. Täiskasvanuna meeleoluhäirega isikutel olid 9-aastaselt küll madalam kehaline võimekus ja lapsevanema hinnangul kehvem tervis, kuid mitmese regressioonianalüüsi kohaselt jäid oluliseks meeleoluhäiret ennustavaks muutujaks meestel vaid ema madalam haridustase ja naistel lapsevanema kehvem hinnang tervisele.estliikumisaktiivsuskehaline võimekusdepressioonema haridustasephysical activityphysical fitnessdepressionmother’s education levelmagistritöödThesis