Laas, Kariina, juhendajaIlves, KerliTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2019-09-132019-09-132019http://hdl.handle.net/10062/65223Senised uuringud on viidanud düsfunktsionaalse emotsioonide regulatsiooni seosele probleemse nutiseadme kasutusega. Käesolev uurimistöö uuris lähemalt kognitiivsete emotsioonide regulatsiooni strateegiate seoseid nutiseadme kasutusega lastel. Eesti 7. klassi koolilapsed (n=192) täitsid enesekohased küsimustikud kognitiivse emotsioonide regulatsiooni (E-CERQ-short) ning probleemse nutiseadme kasutuse (ESAPS) kohta. Lisaks koguti andmed digiseadmete kasutuse aja ja funktsioonide kohta. Lapsed, kes kasutasid rohkem düsfunktsionaalseid emotsioonide reguleerimise strateegiaid, ilmutasid rohkem probleemse nutiseadme kasutuse sümptomeid ning tarbisid rohkem nutiseadmete sotsiaalseid funktsioone. Seevastu positiivse ümberhindamise kasutamine oli negatiivselt seotud probleemse nutiseadme kasutuse sümptomitega. Siiski olid kõik ilmnenud korrelatsioonid nõrgad. Antud seoste kohta usaldusväärsemate järelduste tegemiseks on vajalikud täiendavad uuringud. Lisaks viidi läbi CERQ-short eesti keelde adapteerimist uuriv faktoranalüüs, mille alusel eristus originaalse küsimustiku üheksa faktori asemel kuus faktorit. Sellist faktorstruktuuri erinevust originaalist tasub edaspidi E-CERQ puhul lähemalt uurida.estopenAccessAutorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Tuletatud teoste keeld 3.0 Eestikognitiivne emotsioonide regulatsioonnutiseadmedprobleemne nutiseadme kasutusCERQ-shortE-CERQ-shortESAPScognitive emotion regulationsmart devicesproblematic smartphone useCERQ-shortE-CERQ-shortESAPSmagistritöödThesis