Keerus, Külli, juhendajaProover, MarikaTartu Ülikool. FilosoofiateaduskondTartu Ülikool. Filosoofia osakondTartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut2014-06-192014-06-192014http://hdl.handle.net/10062/42055Käesolev töö on pühendatud loomade heaolu erinevate käsitluste nõrkustele aretuse kontekstis, samuti heaolu mõjutavatele faktoritele, keskendudes seejuures koduloomade heaolu problemaatikale. Väidan, et aretusest ei saa rääkida indiviidipõhiselt, seetõttu käsitlen lähemalt ka liigi mõistet loomade heaolu diskussioonis. Minu töö esimene pool on pühendatud heaolu mõistele ja selle kolmele käsitlusele. Loomade heaolu ise on väärtuskoormatud kontseptsioon, ehkki selle taotluseks on kirjeldada looma elukvaliteeti, nii nagu tema ise seda tajub. Heaolu hindamisel saadav tulemus võib aga olulisel määral sõltuda sellest, milliseid fakte võetakse arvesse selle määramisel. Nii peavad tihtipeale tootjad ja avalikkus (või loomakaitsjad) loomade heaolust rääkides relevantseks erinevaid fakte ja jõuavad seetõttu nende heaolu hindamisel erinevate tulemusteni. Kõik kolm vaatluse alla tulevat käsitlust peegeldavad erinevaid suuri muresid, mis inimestel on seoses loomadega: kas loom on terve, ega loom ei kannata ja kas ta on õnnelik, kas loom saab elada ja käituda loomupäraselt (Palmer & Sandøe, 2011: 1). Samas kõnelevad need ka erinevatest eetilistest hoiakutest loomade suhtes (Rollin, 2003a: 30). Ka David Fraser ja Daniel Weary (2004: 55) rõhutavad, et loomade heaolu on sotsiaalselt konstrueeritud ja on oluline teada ning mõista selle taga olevaid eetilisi muresid.etAttribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 InternationalopenAccesskeskkonnaeetikaloomadliigidkoduloomadheaolutõuaretusbakalaureusetöödloomakaitsebakalaureusetöödThesis