Toomla, Raul, juhendajaRammo, SäsilTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut2018-06-072018-06-072018http://hdl.handle.net/10062/60418Bakalaureusetöös uuritakse Maailma Terviseorganisatsiooni tegevust epideemiatega võitlemisel. Selleks hinnatakse organisatsiooni tegevust Ebola viirushaiguse epideemia puhangu näitel. Viimane Ebola epideemia puhang leidis aset Lääne-Aafrikas aastatel 2014 kuni 2016 ning enim haigusjuhtumeid ning surmasid registreeriti Sierra Leones, Libeerias ja Guineas. WHO ning epideemiast mõjutatud riigid peavad epideemia korral kohaldama Rahvusvahelisi Terviseregulatsioone, mis kohustab riike epideemiast või epideemia esilekerkimise ohust WHO-d teavitama, mille järel teeb WHO juures moodustatud komisjon otsuse, kas tegemist on rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealase hädaolukorraga ning milliseid meetmeid peab epideemia leviku takistamiseks kasutama. Töös analüüsiti WHO Ebola epideemia vastast tegevust kolme enim mõjutatud riigi näitel. Kirjanduse põhjal töötati välja WHO tegevuse indikaatorid, mille mõõtmiseks leiti sobilikud mõõdikud. Tegevuse indikaatorid olid: WHO poolt eraldatud rahalised ressursid, WHO poolt või sellega koostöös läbi viidud Ebolasuunalised tegevused, WHO poolt vahendatud ja koolitatud personal ning Ebola viirushaiguse epideemia väljakuulutamise kiirus. Lisaks kasutati registreeritud haigusjuhtude ja surmade arvu, et seostada tegevuste mõju epideemia levikuga. WHO Ebola epideemia vastast tegevust analüüsiti Sierra Leones, Libeerias ja Guineas kõigile indikaatoritele toetudes. Selleks koostati WHO tegevuse analüüs riikide lõikes ning võrreldi riikidepõhiseid tulemusi omavahel. Töös leiti positiivne seos WHO poolt eraldatud rahaliste ressursside hulga ning epideemia kestuse vahel, kuid epideemia lühema kestusega ei kaasnenud vähem haigusjuhtumeid või surmasid. Siiski selgus, et ühelgi Maailma Terviseorganisatsiooni tegevuse indikaatoril eraldiseisvana ei olnud märkimisväärset mõju epideemia leviku takistamisele, selle asemel oli oluline indikaatorite koosmõju. Tehti järeldus, et WHO Ebolaga seonduvad tegevused olid vajalikud, kuid eraldiseisvana ei toonud kaasa haigusjuhtude ning surmade märkimisväärset kahanemist.estopenAccessAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 EstoniabakalaureusetöödMaailma TerviseorganisatsioonEbola viirushaigusmeetmedepideemiadAafrikaThesis