Harro, Jaanus, juhendajaTiitsaar, Kai, juhendajaGrünbaum, LiisiTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2017-07-172017-07-172017http://hdl.handle.net/10062/57229Kestvate sotsiaalsete kontaktide loomise ja säilitamise aluseks on sotsiaalne käitumine. Töö eesmärk oli uurida, kas püsisotsiaalsus kui pidev joon looma käitumises võib olla seotud nonapeptiidi oksütotsiini ning oksütotsiini retseptorite tasemetega. Selleks mõõdeti oksütotsiini (OT) ja oksütotsiini retseptorite (OTR) tase isastel täiskasvanud rottidel ex vivo (n= 20) Western bloti meetodil hüpotaalamuses, hipokampuses ning striatumis. Püsisotsiaalsust hinnati Tõnissaar jt 2004. aasta uuringus sotsiaalse interaktsiooni testiga (SI). Tegemist on esimese uuringuga, kus analüüsitakse püsisotsiaalsuse ja tsentraalse endogeense oksütotsiini vahelisi seoseid. Tulemused näitasid, et puudus seos uuritavate piirkondade OT ning OTR suhtelise hulga ning keskmisega SI testi ajaga. Tuleviku tööd võiksid uurida endogeense oksütotsiini mõju püsisotsiaalsusele, kasutades SI testis nii isas- kui emasloomi. Samuti ei ole teada, kas roti erinevates vanusefaasides on oksütotsiini tasemed tsentraalses süsteemis erinevad ja kas varasem sotsiaalne kogemus avaldab mõju täiskasvanu ea sotsiaalsele käitumisele.estoksütotsiinretseptorsotsiaalne käituminesotsiaalse interaktsiooni testhüpotaalamushipokampusstriatumoxytocinreceptorsocial behavioursocial interaction testhypothalamushippocampusstriatumüliõpilastöödThesis