Tulviste, Tiia, juhendajaRahuvarm, AnniTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2021-11-222021-11-222021http://hdl.handle.net/10062/75936Käesolevas töös uuriti eesti emade direktiivsuse seost laste initsiatiivikusega. Valimi moodustasid 26 kolmeaastast last ja nende emad. Direktiive kodeeriti neljas kategoorias: sekkuvad käitumisdirektiivid, toetavad käitumisdirektiivid, sekkuvad tähelepanudirektiivid ja toetavad tähelepanudirektiivid. Initsiatiivikuse all vaadati vestluse algatamist, objektiga seotud ja sotsiaalseid algatusi. Omavahelisi seoseid otsiti ka muude ema ja lapse kõne näitajate vahel, näiteks sõnade arv, lastega eelnevalt tehtud Reynelli testi skoor, autonoomiaga seotud kõne ja erinevad küsimused. Emade kasutatud direktiivide koguskoori ja lapse initsiatiivikuse vahel küll seost ei ilmnenud, küll aga leiti märkimisväärne positiivne seos ema sekkuva direktiivsuse ja lapse initsiatiivikuse vahel. Emad olid lastest tunduvalt initsiatiivikamad, mis võib viidata sellele, et kolmeaastased lapsed on mängusituatsioonis veel pigem ema algatuste järgijad kui ise initsiatiivi võtjad.estopenAccessAttribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 Internationalema direktiivsuslapse initsiatiivikusmother’s directivenesschild’s initiative takingüliõpilastöödkõne arengautonoomialanguage developmentautonomyThesis