Valk, CarlTartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondTartu Ülikool. Filosoofia osakond2024-06-072024-06-07202420.03.02 VAL 01https://hdl.handle.net/10062/99148In this thesis my aim is to look upon the Just War principles based on the theories of Michael Walzer and see if the theory is valid in the context of partisans and terrorists as both the Just War theory and the context of partisans and terrorists are very relevant nowadays. At first, I gave the theoretical background of the jus ad bellum and jus in bello criteria in Just War theory. In addition, I gave an overview of the asymmetric warfare to have a better understanding regarding the importance of partisan and terrorism warfare against conventional warfare. Asymmetric warfare in general is relevant to both of the partisan and terrorist warfare context, as usually the side of partisans and terrorist is much weaker in weaponry and smaller in size which inevitably creates an unequal playing field. The combatant and non-combatant distinction is important for the reason of how the Geneva Conventions can be interpreted. This distinction is necessary when looking for reasons of how partisans can be distinguished from civilians, who can be taken as a prisoner of war and what rights one has when being a combatant or non-combatant.Käesolevas uurimistöös käsitlesin õiglase sõja teooriat ning Michael Walzeri perspektiivi õiglase sõja teooriast, et leida partisanisõja ja terrorismi kontekstis õigustust. Seletasin kõigepealt lahti õiglase sõja teooria alused ning ajaoo, kus käsitlesin õiglase sõja teooria tekkimist ning tähtsamad isikud, kes on varasemalt seda teemat käsitlenud. Seejärel analüüsisin jus ad bellum ning jus in bello teooriaid ning kriteeriume, et avada uurimistöö teoreetiline taust koos asümmeetrilise sõjapidamise ning võitlejate ja mitte-võitlejate eristusega. Esimene peatükk lõppes Michael Walzeri käsitluse tutvustusega õiglase sõja teooriast. Järgnevalt arutlesin õiglase sõja teooriat partisanide kontekstis ning leidsin, et kuigi partisanidele võivad õiglase sõja teooria kriteeriumid kehtida, ei ole sõja potentsiaalne tulemus siiski piisav põhjus partisanide tegevuse õigustamiseks. Lisaks sellele kasutavad nad tihti inimkilbina tsiviilisikuid, mis seab ohtu järjekordselt õiglase sõja põhimõtted. Kolmandas peatükis analüüsisin õiglase sõja teooriat terrorismi kontekstis ning leidsin, et nende puhul on raske leida kriteeriumite täitmist, sest tegu on olemuselt halbade kavatsustega ning rõhutud on kättemaksule, mis ei ole kooskõlas õiglase sõja põhimõtetega. Partisanide tegevus on aga õiglasem kui terroristide oma, sest partisanid täidavad rohkem õiglase sõja teooria kriteeriume kui terroristid. Võin aga järeldada, et õiglase sõja põhimõtted, läbi Michael Walzeri õiglase sõja teooriate käsitluse, ei anna õigustust terrorismile ega partisanisõja tegevusele, olenemata sellest, et nii partisanidel kui terroristidel võib olla tagamõte üllas eesmärk päästa oma rahvas või küla, kätte maksta nendele, kes neile kahju teinud, vastates kurjale kurjaga.etAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 EstoniafilosoofiaphilosophybakalaureusetöödThesis