Vits, Kristel, juhendajaSahmarov, SarhanTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut2026-06-172026-06-172026https://hdl.handle.net/10062/122350Bakalaureusetöö analüüsib Mägi-Karabahhi rolli Armeenia ja Aserbaidžaani ametlikus retoorikas aastatel 2018-2025. See keskendub sellele, kuidas Karabahhi tähtsus muutus Armeenia peaministri Nikol Pašinjani ja Aserbaidžaani presidendi Ilham Alijevi kõnedes ja intervjuudes enne ja pärast Mägi-Karabahhi Vabariigi likvideerimist. Teema olulisus seisneb selles, et pärast konflikti sõjalist lõppu jääb ebaselgeks, kas see on muutunud ka retoorilisel tasandil - see tähendab kahe juhi keeles, argumentatsioonis ja poliitilistes ideedes. Uurimuse teoreetiline raamistik põhineb Anthony Smithi etnosümboolsel lähenemisel, John Hutchinsoni kontseptsioonil rahvastest kui konflikti tsoonidest ning Benedict Andersoni ja Ernest Gellneri ideedel rahvusliku identiteedi kujunemise kohta. Metodoloogiliselt põhineb uurimus Nikol Pašinjani ja Ilham Alijevi ametlike kõnede, pöördumiste, intervjuude ja pressikonverentside kvalitatiivsel temaatilisel analüüsil. Uurimus näitab, et Armeenia retoorikas nihkub Karabahh järk-järgult enesemääramise ja ajaloolise õigluse teemadelt julgeoleku, Armeenia elanikkonna ellujäämise ja rahvusliku identiteedi ümberdefineerimise küsimustele. Aserbaidžaani retoorikas seevastu esitletakse Karabahhi peamiselt territoriaalse terviklikkuse, taastatud suveräänsuse ja ajaloolise õigluse sümbolina. Seega näitab uurimus, et isegi pärast konflikti sõjalise faasi lõppu mängib Karabahh jätkuvalt olulist sümboolset ja poliitilist rolli mõlema riigi ametlikes narratiivides.etAttribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 Internationalhttps://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/bakalaureusetöödThesis