Akkermann, Kirsti, juhendajaSultson, HedvigTartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2014-11-122014-11-122014http://hdl.handle.net/10062/44242Käesoleva seminaritöö eesmärk oli koostada emotsionaalset söömist hindav küsimustik ja uurida selle konstruktivaliidsust. Uuringus osalenud 537 naise andmeid analüüsides osutus faktoranalüüsi tulemusena parimaks kahefaktoriline lahend, mis seletab ära suure osa andmete üldhajuvusest ning demonstreerib kogu- ja alaskaalade lõikes adekvaatset kuni kõrget sisereliaablust. Alaskaalasid Söömine vastusena negatiivsetele emotsioonidele ja Söömine vastusena positiivsetele emotsioonidele võrreldi Söömishäirete Hindamise Skaala (SHS) ja Emotsioonide Reguleerimise Raskuste Skaala (ERRS) kogu- ja alaskaaladega. Alaskaala Söömine vastusena negatiivsetele emotsioonidele näitas head konvergentset valiidsust liigsöömishoogude uurimise osas. Samuti erinesid negatiivsetele ja positiivsetele emotsioonidele söömisega reageerijad mitte-reageerijatest SHS ja ERRS kogu- ja alaskaalade lõikes, mis viitab emotsionaalse söömise võimalikule seotusele söömispatoloogiaga. Kuna alaskaala Söömine vastusena negatiivsetele emotsioonidele korrelatsiooniseosed SHS ja ERRS kogu- ja alaskaaladega on kõrgemad kui alaskaala Söömine vastusena positiivsetele emotsioonidele puhul, võib alaskaalat Söömine vastusena negatiivsetele emotsioonidele pidada paljulubavaks mõõtevahendiks liigsöömishoogude uurimisel. Kuna positiivseid emotsioone on söömiskäitumise kontekstis vähe uuritud, on oluline alaskaala Söömine vastusena positiivsetele emotsioonidele tulemuste tõlgendamisse suhtuda ettevaatlikkusega.etüliõpilastöödsöömishäiredemotsioonidThesis