Uusberg, Helen, juhendajaUusberg, Andero, juhendajaRanne, LindaTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2021-11-052021-11-052020http://hdl.handle.net/10062/75680Uurimuses võrreldi ümberhindamise ning tähelepanu kõrvalejuhtimise valiku eelistusi olenevalt stiimuli intensiivsusest; hinnati strateegiate rakendamise subjektiivset efektiivsust ning keerukust; vaadeldi otsustusprotsessi dünaamikat hiiretrajektoori aja, pikkuse ja joonealuse pindala põhjal. Selleks viidi läbi veebikatse, millest võttis osa 53 inimest. Katses paluti valida ümberhindamise ja tähelepanu kõrvalejuhtimise vahel, et vähendada erineva negatiivse intensiivsusega piltidest tekitatud negatiivset emotsiooni. Tulemused näitasid, et ümberhindamist eelistati rohkem madala negatiivse intensiivsusega stiimulpiltide korral ja tähelepanu kõrvalejuhtimist kõrge negatiivse intensiivsusega stiimulpiltide korral, kuid ümberhindamise rakendamine oli olenemata stiimulpiltide intensiivsusest subjektiivselt lihtsam ning efektiivsem ehk leiti vastuolu ümberhindamise eelistuse ning selle efektiivsuse vahel. Arvestades varasemalt leitud seoseid ümberhindamise kasutamise ja hea vaimse tervise vahel, oleks oluline panustada ümberhindamise sagedamasse kasutusse. Uuringus kasutati uuenduslikku hiiretrjektoori meetodit, et hinnata emotsiooni regulatsiooni strateegiate valiku automaatsust. Mõõdikute analüüsi põhjal ei leitud aga statistiliselt olulisi tulemusi, seega uuringut tuleks korrata näiteks suurema valimiga.estopenAccessAttribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 Internationalemotsioonide reguleeriminetähelepanu kõrvalejuhtimineemotsioonide reguleerimise otsusedhiiretrajektoori analüüsafektiivsed pildidstrateegia eelistusedenesekohased hinnangudemotion regulationdistractionemotion regulation choicemouse-tracking analysisaffective picturesstrategy preferencesself-report ratingsüliõpilastöödümberhindaminereappraisalThesis