Jakobson, Valeria, juhendajaBan, IštvanTartu Ülikool. SotsiaalteaduskondTartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut2010-10-212010-10-212009http://hdl.handle.net/10062/15759Minu töö eesmärgiks oli selgitada välja, kuidas muutus aastal 2008 võrreldes aastaga 2006 eestlaste kujutamine venekeelses pressis. Analüüsimeetodiks valisin teksti kontentanalüüsi ning vaatlesin kahte lehte: Denj za Dnjom ning venekeelne Postimees. Analüüsisin nende ajalehtede septembrinumbreid aastal 2006 ning 2008. Analüüsi tarbeks koostasin kodeerimisankeedi, mille eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas, kui tihti ning millises kontekstis mainitakse eestlasi antud lehtedes. Tulemuseks sain andmebaasi, mis koosneb 240 artiklist ning 662 eestlaste mainimise analüüsiühikust. Tuleb märkida, et analüüsitud kaks allikat on sisult erinevad. Üks on eesti iseseisev vene ajaleht, teine on venekeelne variant eesti ajalehest Postimees. Erinevused allikate vahel on nähtavad juba esmapilgul. Enamik Denj za Dnjomi autoritest on venelased, enamik Postimehe omi on eestlased. Lisaks torkas ülevaatlikul uurimisel silma, et seesama Postimees eesti variandis on märksa mahukam ja sisaldab rohkem materjali kui venekeelne leht. Otsides vastust uurimustöös püstitatud küsimustele, leidsin oma oletustele kinnistust, samas tasub mainida, et kinnituse said ka eelnevalt püstitatud hüpoteesid. Võrdlus osutab kahtlemata muutustele. Püstitatud hüpoteesidest pidasid paika mõlemad: • Eestlased, keda mainitakse venekeelses pressis, on kõrgemate ühiskonnakihtide esindajad. Uurimuse käigus selgitasime välja, et enamik eestlaste nimetamisi toimus nimeliselt. Teisel kohal olid nimetamised, mis sisaldasid sõna „eesti“, ning väga vähe oli nimetamisi, kus ainult konteksti järgi sai aru, et tegemist on eestlasega. Seetõttu oli levinuim ühiskonnakiht „määratlemata“, teisel kohal oli kõrge ühiskonnaklass. Sama kehtis elukutse puhul. Enamik oli määratlemata, teisel kohal olid poliitikud, juhid ning loo autorid/ajakirjanikud. • Võrreldes 2008. aastat 2006. aastaga, on olukord (artiklite sisu ja üldine toon) muutunud. Tõepoolest, kui me vaatleme eestlaste nimetamise sagedust ning neid sfääre, mille puhul eestlasi nimetati, siis näeme, et aset on leidnud muutused. Kui Postimehe näitajad olid mõlemal aastal umbes ühesugused, siis Denj za Dnjomis oli asi teisiti. Esiteks mainitakse seal 2008. aastal eestlasi mittenimeliselt kordades vähem kui 2006. aastal. Teiseks on teemade valik kardinaalselt muutunud. Kui 2006. aastal oli rõhk rahvusluse ja integratsiooni teemadel, siis 2008. aastal kirjutati sellest palju vähem. Näeme, et kui Postimees jääb läbi aastate muutumatuks just eestlaste-venelaste suhete küsimuses, siis Denj za Dnjom pidas seda teemat 2006. aastal väga oluliseks. Kuid pärast Pronksiööd kahanes märkamisväärselt artiklite hulk, kus eestlasi sellel teemal mainiti. Kas selles võib olla süüd riigivõimudel, kes süüdistasid omal ajal venekeelset meediat konflikti taganttõukamises, või vene ajakirjanike allaandmises pärast seda, kui nad tundsid, et Pronksiööle eelnenud artiklid ja diskussioon ei viinud kuhugi, ei oska mina hetkel öelda. Arvatakse, et venekeelsed elanikud on pöördunud tagasi oma „kookonisse“, oma köökidesse, kus nad vaikselt oma probleeme teineteisele sosistavad. (Astrov, 2007) Kokkuvõttes leian, et antud analüüs võib olla heaks baasiks mahukamale magistritööle, mis viiks läbi põhjaliku kvalitatiivse tekstianalüüsi. Selle käigus võiks vaadelda artikleid, kus eestlasi on nimetud mittenimeliselt, või uurida, mis on põhjuseks, et venekeelne press ei käsitle enam nii aktiivselt eestlaste-venelaste suhteid.application/pdfH Social Sciences (General)bakalaureusetöödajakirjandusvenekeelsedauditoorium (meedia)rahvuseestlasedrepresentatsioonThesis