Laipaik, SigneTartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond. Psühholoogia instituutKalaus, Katri-Evelin, juhendajaKreegipuu, Maie, juhendaja2010-05-212010-05-212010-05-21http://hdl.handle.net/10062/14866Magistriprojekt kliinilises psühholoogiasÜldistunud ärevushäire on kõige levinum ärevushäire. Seni on puudunud eestikeelne mõõtvahend selle hindamiseks. Antud magistriprojekti eesmärgiks oli luua skaalad muretsemise ning ärevuse sümptomite hindamiseks. Andmed koguti 170 inimeselt normgrupis (M = 35.0, SD = 10.1) ja 31 üldistunud ärevushäirega patsiendilt (M = 33.7, SD = 9.6). Muretsemise küsimustiku faktoranalüüsil ilmnenud kolme faktori põhjal loodi kolm alaskaalat: skriiningväited muretsemise sageduse ja kestuse kohta, positiivsed uskumused ja negatiivsed uskumused muretsemise kohta. Ärevusega seonduvate sümptomite hindamiseks loodi Sümptomite skaala, mis koosneb kahest alaskaalast: psüühilised sümptomid ja kehalised sümptomid. Skaalade reliaablus on hea. Nii Muretsemise skaala kui Sümptomite skaala valiidsust kinnitab korrelatsioon loodud skaalade ning Emotsionaalse enesetunde küsimustiku üldistunud ärevuse alaskaala vahel. Sobitatud valimiga läbiviidud dispersioonanalüüs näitas, et üldistunud ärevushäirega inimesed erinesid kontrollgrupist muretsemise sageduse ja kestuse (skriiningväidete) ning negatiivsete uskumuste keskmise skoori osas. Positiivsete uskumuste osas patsientide grupp ja normgrupp ei erinenud. Saadud tulemus on kooskõlas üldistunud ärevushäire metakognitiivse teooria eeldustega.etüldistunud ärevushäiremuretseminemetakognitiivne teooriametauskumusedMuretsemise hindamisskaalade väljatöötamineThesis