Vaht, Mariliis, juhendajaVihma, ClaudiaTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2021-11-032021-11-032020http://hdl.handle.net/10062/75598Käesolev uurimustöö käsitleb lapsepõlve peresuhete seoseid täiskasvuanuea primaarsete emotsionaalsete süsteemidega. Uuring põhineb Eesti Laste Isiksuse, Käitumise ja Terviseuuringu (ELIKTU) raames kogutud vanema kohordi andmetele aastast 2001, 2008 ja 2016 ning valimi suuruseks on n = 593. Antud uurimustöös kasutan Täiskasvuanuea emotsionaalsuse mõõdikuna Afektiivse Neuroteadusliku Isiksuse Skaalat (ANPS). Gruppidevaheliste erinevuste kaardistamiseks emotsionaalsuses vastavalt headele ja halbadele peresuhetele lapsepõlves kasutan Tartu Perekondlike Suhete Skaalat ning lapsepõlve ema-lapse suhete kvaliteedi seoseid täiskasvanuea emotsionaalsusega mõõdan kasutades Vanematepoolne Heakskiit/tõrjumise ja Kontrolli Küsimustikku. Töös selgus, et negatiivsed emotsionaalsed süsteemid VIHA, KURBUS ja HIRM olid aktiivsemad inimestes, kelle perekonnas esines keskmiselt enam vägivalda, alavääristamist või kus puudusid lähedased suhted. Positiivsete emotsionaalsete süsteemide suurem aktiivsus oli aga iseloomulik inimestele, kelle perekondlikud suhted olid toetavad.estopenAccessAttribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 Internationalprimaarsed emotsionaalsed süsteemidperekondlikud suhtedELIKTUprimary emotional systemslongitudinal studyECPBHSüliõpilastöödlongituuduuringfamily relationshipsThesis