Velsker, Mart, juhendajaSakova, Aija, juhendajaKotjuh, IgorTartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond2025-10-092025-10-092025-10-09978-9908-57-013-6978-9908-57-014-3 (pdf)1406-913X2806-2388 (pdf)https://hdl.handle.net/10062/116686Doktoritöö elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneKäesolev uurimus keskendub vene modernisti Igor Severjanini (1887–1941) tegevusele Eesti Vabariigis aastatel 1918–1940. Töö eesmärk on mõista, miks jäi tema looming eesti kirjanduspildis marginaalseks, vaatamata tema aktiivsele osalusele Eesti kultuurielus. Analüüs toetub identiteediteooriale, transkeelsuse käsitlusele ning kirjandusvälja kontseptsioonile, näidates, kuidas keeleline ja rahvuslik kuuluvus mõjutasid autori nähtavust ja retseptsiooni. Uurimus toob esile Severjanini loomingulise kuuluvuse kahe kultuuriruumi – vene ja eesti – vahel. Ta lõimis oma luulesse eesti keelt ja kohalikke motiive ning osales aktiivselt siinsetes kirjandusvõrgustikes. Selline lähenemine viitab nn hübriididentiteedile – enesemääratlusele, mis ei piirdu ühe kultuurilise kuuluvusega, vaid põimib mitmeid. Severjanini näide aitab ümber mõtestada rahvuskirjanduse piire ning tõstatab küsimuse muukeelse loomingu rollist eesti kirjandusloos. Uurimus osutab, et kuulumine eesti kirjandusse ei pea sõltuma vaid keelelisest väljendusest, vaid ka kultuurilisest osalusest ja retseptsioonist. Töö panustab kultuuridevahelise kirjandusteaduse arengusse ja pakub uusi vaatenurki nii mineviku kui ka tänapäeva mitmekeelsele kirjandusele Eestis.This study focuses on the work of Russian modernist Igor Severyanin (1887–1941) during his time in the Republic of Estonia between 1918 and 1940. The aim is to understand why his literary output remained marginal within the Estonian literary landscape despite his active participation in the country’s cultural life. The analysis draws on identity theory, the concept of translingualism, and the model of the literary field, illustrating how linguistic and national belonging influenced the author’s visibility and reception. The research highlights Severyanin’s creative positioning between two cultural spheres – Russian and Estonian. His poetry incorporated elements of the Estonian language and local motifs, and he participated actively in Estonian literary networks. This approach points to a so-called hybrid identity – a form of self-definition that transcends a single cultural affiliation and weaves together multiple ones. Severyanin’s case offers a lens through which to rethink the boundaries of national literature and raises the question of the role of non-Estonian-language writing in the history of Estonian literature. The study suggests that belonging to Estonian literature need not depend solely on linguistic expression but can also be based on cultural participation and reception. The work contributes to the development of intercultural literary studies and offers new perspectives on both historical and contemporary multilingual literature in Estonia.etAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estoniahttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/doktoritöödSeverjanin, Igor, 1887-1941venekirjanikudluuletajadtõlkijadväljarändajadkirjandusajaluguEesti (riik)Russianwriterspoetstranslators (language)emigrantshistory of literatureEstoniaThesis