Kreegipuu, Kairi, juhendajaVichmann, VernerTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2024-06-132024-06-132024https://hdl.handle.net/10062/99514Linnalise elukeskkonna kõnnitavust võib kontseptualiseerida, kui populatsioonitihedust, hoonealust pindala ja teedevõrgustikku pikkust kaasavat terminit. Uurimistöö eesmärgiks oli leida, kuidas eelmainitud keskkonnatunnused on seotud depressiooni- ja ärevushäirete riskiga. Enesekohased andmed koguti Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu raames ning info elukoha konteksti kohta saadi projekti eMOTIONAL Cities raames kogutud geokodeeritud andmetest. Riski depressioonile ja ärevushäiretele hinnati EEK-2 küsimustikuga. Valimi moodustasid 3980 linnalise elukohaga Eesti elanikku, kellest 62% olid naised ja kelle keskmiseks vanuseks oli 51,9 aastat. Logistiliste regressioonianalüüsidega koostati sotsiaal-demograafiliste muutujatega baasmudelid ja keskkonnamudelid. Populatsioonitiheduse, hoonealuse pindala ja teedevõrgustiku pikkuse kaasamine regressioonimudelitesse parandas depressiooniriski puhul mudelite ennustusvõimet. Uuritavate keskkonnategurite kõrgemad väärtused olid seotud kõrgema depressiooni- ja ärevushäirete riskiga.etAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estoniakõnnitavuselutihedusdepressioonärevushäiredwalkabilitydensity of living spacesdepressionanxietyüliõpilastöödThesis