Lumiste, Kaarel, juhendajaKuusma, ElinaTartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond2019-06-032019-06-032019http://hdl.handle.net/10062/63888Käesolevas töös uuriti Gd ja teiste REE-de sisaldusi Emajões, Tartu Ülikooli keemiahoone kraanivees ja Tartu reoveepuhasti väljavoolus. Eesmärgiks oli hinnata antropogeense Gd sisaldust Tartu heitvees, kraanivees ja Emajões, tuvastada võimalik anomaalia ning selle tekkeallikas. Uurimiseks koguti 5 veeproovi, mis läbisid eelkontsentreerimise protseduuri, ning mida analüüsiti induktiivsidestatud plasma massispektromeetri (ICP-MS) meetodiga. Katse tulemused näitavad, et antropogeense Gd anomaalselt kõrge sisaldus esineb Tartu reoveepuhasti väljavoolus ning on tõenäoliselt põhjustatud TÜ Kliinikumis MRT-uuringute jaoks kasutatavatest gadoliiniumipõhistest kontrastainetest. Emajões ja TÜ keemiahoone kraanivees anomaalseid Gd-kontsentratsioone ei tuvastatud. Kuigi summaarne REE-de sisaldus oli kõrgeim jõevee proovides, ei tuvastatud antropogeense gadoliiniumi anomaaliat, seega mõjutab REE-de kontsentratsiooni jõevees peamiselt looduslik taust. Kõigis jõevee proovides esinesid väga sarnased REE-de sisaldused. Põhjaveest pärinevas kraanivees esinesid kõige madalamad REE-de kontsentratsioonid ilmselt seetõttu, et selles sisaldub oluliselt vähem kolloidosakesi kui jõe- ja heitvees. Kraanivees antropogeense Gd anomaaliat ei tuvastatud. Kuna Emajõega analoogsetes jõgedes on täheldatud aastaaegadest sõltuvat REE-de sisalduste varieerumist, esineb sarnane REE-de käitumine tõenäoliselt ka Emajões. Seetõttu oleks vajalik analüüsida Emajõe vett pikema ajaperioodi jooksul ning võtta proove erinevatel aastaaegadel, et andmeid hiljem omavahel võrrelda.openAccessgadoliiniumharuldased muldmetallidEmajõgiThesis