Tänava, Mai-BritTartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondTartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut2019-10-182019-10-182019http://hdl.handle.net/10062/66530Üheks oluliseks oksüdatiivse stressi vastaseks kaitsemehhanismiks rakus on stressi ära tundev ja sellele vastavalt detoksifitseerivaid ja kaitsvaid geene aktiveeriv KEAP1-NRF2 signaalrada (Itoh et al., 1999). Käesoleva töö eesmärgiks oli paika panna optimaalsed tingimused antud raja aktivatsiooniks koekultuuri rakkudes. Selle tarbeks võrreldi erinevaid stressi induktoreid, peaasjalikult H2O2, tBHQ ja DEM-i, seda nii erinevatel inkubatsiooniaegadel kui ka erinevates rakuliinides. Töö tulemustest selgus, et endogeenset oksüdatiivset stressi hästi mimikeeriva H2O2-e efekt NRF2-e stabiliseerimisele on kiire ja lühiajaline, samal ajal kui kehavõõraste ühendite tBHQ ja DEM-i efekt on pikemaajalisem ja püsivam. Meie uurimisrühma edasisteks KEAP1-NRF2 raja aktiveerimise katseteks sobiksid kõige paremini ksenobiootikumid nagu tBHQ või DEM, optimaalseks inkubatsiooniajaks oleks 2–6 tunni vahemik ning selgeimate tulemustega rakuliiniks HaCat. H2O2-te võiks induktorina kasutada vaid madalates kontsentratsioonides ja lühikese inkubatsiooniaja vältel.estopenAccessAttribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 Internationalhttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/NRF2KEAP1oksüdatiivne stressH2O2ksenobiootikumidmagistritöödThesis