Kolka, Indrek, juhendajaAret, Anna, juhendajaKasikov, AnniTartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond2026-04-272026-04-272026-04-27978-9908-57-193-5978-9908-57-194-2 (pdf)1406-03022806-2132 (pdf)https://hdl.handle.net/10062/120657Doktoritöö elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneMassiivsete tähtede elu on lühike, aga sündmusterohke. Nende tähetuuled, aine väljapursked ja supernoovaplahvatused mõjutavad oluliselt neid ümbritsevat keskkonda ja galaktika arengut. Oma elu jooksul läbivad massiivsed tähed erinevaid arengufaase. Mõned muutused võivad toimuda kosmilises ajaskaalas väga kiiresti – kõigest mõnekümne tuhande aastaga. Sellistes üleminekufaasides olevad tähed on väga haruldased, kuid nende uurimine võimaldab paremini mõsta tähtede evolutsiooni tervikuna. Doktoritöö keskmeks on kollased hüperhiidtähed. Need tähed on väga ebastabiilses arengufaasis, kus pulsatsioonid ja aine väljapursked põhjustavad olulist heledus- ja temperatuurimuutlikkust. Spektroskoopiliste ja fotomeetriliste vaatluste põhjal uurisime põhjalikult kahte Linnutee hüperhiidu: V509 Cas ja RW Cep. Pikaajaliste V509 Cas vaatluste põhjal selgus, et täht on kaugelearenenud kollane hüperhiid, mis on jõudnud ebatavaliselt stabiilsesse arengujärku. Samuti on tähe ümber moodustunud varasemalt väljapaisatud ainest kettalaadne struktuur. RW Cep võib olla alles kollase hüperhiiu arengujärgu alguses. Mõned aastad tagasi toimus tähel plahvatuslik aine väljapurse, mille käigus tema heledus järsult langes. Spektroskoopiline monitooring võimaldas meil uurida purske põhjustatud laiaulatuslikku muutust tähe atmosfääri kinemaatikas. Väljapaisatud aine on kogunenud kestana tähe umber. Uurisime ka laiemalt massiivsete kollaste tähtede populatsiooni Linnutees ja tuvastasime kuuluvused tähtede hajusparvedesse või OB assotsiatsioonidesse. Selle informatsiooni põhjal arvutasime varasemast täpsemalt tähtede kaugused ja heledused. Antud töö on esimene samm kollaste hüperhiidtähtede statistiliste populatsiooniuuringute suunas.Massive stars are rare, unstable, and short-lived. Their stellar winds, eruptions, and, eventually, supernova explosions strongly affect their surrounding environments and the evolution of their host galaxy as a whole. The life of a massive star includes various evolutionary stages, some of which happen very quickly on cosmic timescales – in tens of thousands of years. Stars in these short transition stages are very rare, but understanding them is critical for constraining stellar evolutionary models. This PhD thesis focuses on yellow hypergiant stars, which are in a highly unstable evolutionary stage. They experience significant variability, pulsations, and recurring mass-loss eruptions. We conducted spectroscopic and photometric studies of two hypergiants in the Milky Way: V509 Cas and RW Cep. The two stars are in different steps of hypergiant evolution. Long-term monitoring of the variability of V509 Cas revealed that the star has reached an unprecedented period of atmospheric stability. Additionally, there is a Keplerian disc-like structure surrounding the star. RW Cep, on the other hand, is only starting its journey as a yellow hypergiant and recently underwent a mass-loss outburst. Our analysis of atmospheric motions during the post‑outburst recovery shows its large-scale impact in different atmospheric layers. Additionally, spectral emission features reveal a shell of ejected matter surrounding RW Cep. To place these individual cases in context, we conducted a study of the population of luminous yellow stars in the Milky Way. We studied their stellar environments – stellar clusters or associations – which allowed us to improve their distance and luminosity measurements. This work is a first step towards statistical population-level surveys.enAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estoniahttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/doktoritöödThesis