Rozgonjuk, Dmitri, juhendajaPruunsild, PatrikTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2019-09-242019-09-242019http://hdl.handle.net/10062/65309Sotsiaalmeediarakenduse Instagram puhul on läbi viidud mitmeid uuringuid, mis kaardistavad antud rakenduse seoseid inimese vaimse tervise ja heaoluga. Varasemalt on Instagrami uuringud toetunud peamiselt enesekohaselt raporteeritud hinnangutele. Käesolevas töös uuriti enesekohaselt raporteeritud hinnangute ja objektiivsel meetodil mõõdetud andmete vahelisi seoseid Instagrami kasutuse lõikes. Samuti uuriti Instagrami erinevate funktsioonide kasutuse sagedust mõõtva Instagrami Kasutuse Sageduse Skaala faktorstruktuuri ja Instagrami kasutust soo ja vanuse lõikes. Sotsiaal-demograafiliste andmete ja enesekohaselt raporteeritud hinnangute saamiseks kasutati veebipõhist küsimustikekomplekti. Objektiivsel meetodil mõõdetud andmed koguti rakendusega App Usage - Manage/Track Usage. Instagrami Kasutuse Sageduse Skaalat saab kasutada ühedimensionaalse mõõdikuna. Enesekohaselt raporteeritud hinnangute ja objektiivsel meetodil kogutud andmete vahel leiti positiivsed seosed. Enesekohaselt raporteeritud hinnangud ei ennusta aga objektiivsel meetodil mõõdetud andmeid, kui arvesse võtta sugu ja vanus. Sotsiaal-demograafiliste andmete analüüsist selgub, et naissoost inimesed on sagedasemad Instagrami kasutajad. Käesolev uurimistöö aitab paremini mõista Instagrami kasutust ja selle mõõtmist.estopenAccessAutorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Tuletatud teoste keeld 3.0 EestiInstagramenesekohane kasutusobjektiivne kasutusInstagrami Kasutuse Sageduse SkaalaInstagramself-reported useobjectively measured useInstagram Usage Frequency ScaleüliõpilastöödThesis