Orav-Puurand, Kerli, juhendajaKotška, AljonaTartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondTartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut2023-09-112023-09-112023https://hdl.handle.net/10062/92077Praktiliste ja eluliste probleemülesannete lahendamine on oluline matemaatiline ja üldpädevus, millega õpilased on tihti raskustes. Antud magistritöö eesmärgid on välja selgitada õpilaste arvamus, mis neid raskusi põhjustab. Samuti leida seos matemaatika huvi ja õpilaste vanuse vahel. Eesmärkide saavutamiseks korraldati kaks erinevat uuringut: esimese käigus viidi läbi üle-eestiline mugavusvalimiga küsitlus, mille eesmärk oli uurida õpilaste huvi ja suhtumist matemaatikasse kui õppeainesse igas klassis. Teise uuringu valimisse kuulusid kahe Eesti kooli 9. klasside õpilased, kes lahendasid matemaatika ülesandeid eesmärgiga uurida ülesannete teksti tüübi mõju sooritustulemustele. Lisaks kontrolltööde ülesannete lahendamisele täitsid uuringus osalenud õpilased küsimustiku, millega uuriti nende suhtumist elulistesse ülesannetesse. Esimese uuringu tulemustest selgus, et õpilased suhtuvad matemaatikasse kui õppeainesse paremini esimeses kooliastmes ning kõige negatiivsem on suhtumine matemaatikasse 6. ja 9. klassis. Teise uuringu tulemustest selgus, et üle poole õpilasi peab elulisi ülesandeid keerulisemaks, samas umbes sama palju peab neid lihtsamaks ning liigikaudu kolmandik leiab, et elulised ülesanded on huvitavad. Selgus, et ülesannete tüüp mõjutab tulemusi minimaalselt ning selle edasine uurimine võib olla kasulik. Eluliste ja matemaatiliste probleemülesannete lahendamise oskuse arendamiseks tuleb harjutada praktilisi või elulisi ülesandeid ning rakendada lõimitult neid oskusi teistes ainetes.estopenAccessAttribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 Internationalmatemaatikapädevusmatemaatiline probleemülesannetekstülesanneeluline ülesanneaine huvimathematics competencemathematics problem-taskmagistritöödvõrguväljaandedkoolimatemaatikaülesandedschool mathematicsThesis