Kiisel, Maie2013-11-212013-11-212013-11-21978–9949–32–462–0 (print)978–9949–32–463–7 (pdf)1406–2313http://hdl.handle.net/10062/34592Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone.Doktoritöös “Keskkonnaprobleemide ja –riskide kommunikatsiooni kriitilise analüüsi probleeme” võtan ma vaatluse alla kommunikatsiooni rolli keskkonnaprobleemide lahendamisel. Kui üldjuhul peetakse kommunikatsiooni, teadlikkuse tõstmist ja osalust keskseks keskkonnaprobleemide leevendamise ja lahenduste otsimise vahendiks, siis käesolevas töös vaatlen ma inimsuhtlust kriitilise pilguga. Tuginedes Jürgen Habermase, Anthony Giddensi, ja eriti Niklas Luhmanni töödele, toon ma välja, et kommunikatsioon on oma olemuselt puudulik, võimaldades küll lühiperspektiivis jõuda argielu kontekstis kahtlemata aktsepteeritavate lahendusteni, kuid pikas perspektiivis kasvatades tingimusi, mis lahenduste saavutamist üha raskendavad. See on nö inkrementaliseerumise protsess, mille leevendamisele ma oma töös lahendusi otsin. Olgu ka öeldud, et lahendused inkrementaliseerumisele ei peitu positivistlikus paradigmas – töö ei rõhuta vajadust kommunikatsiooni järele, vaid pigem hoiatab liigse kommunikatsiooni eest. Samas rõhutan ma, et ka kommunikatsioonivajadusi ning –võimalusi vähendades kaasame ühiskonda probleeme, lihtsalt teistsuguseid, seehulgas selliseid, mis pole argiarusaamas tunnustatud ega heakskiidetud. Ma analüüsisin keskkonnaküsimuste ja –riskide kommunikatsiooni Eesti näitel, haarates oma vaatega perioodi nõukaaja lõpust tänase päevani. Uurisin, mil määral erinevat tüüpi ühiskonnad (Nõukogude ja Euroopa Liit), mille osa Eesti on olnud, on kujundanud keskkonnaküsimuste lahendamise viise ning millistest ajaloolistest kogemustest võib leida teoreetilisi lahendusi inkrementaliseerimise vähendamiseks. Selleks vaatlen ma osalusprotsesse, poliitikate kujunemist, meediadebatti, inimeste käitumispraktikaid ning tõlgendusi erinevatele keskkonna- ja tehnoloogilistele riskidele. Lisaks mõtisklen selle üle, milline osa keskkonnakommunikatsioonist jääb mulle kui uurijale ja minu uuritavatele subjektidele nähtamatuks, kuid ometigi suunavaks.My doctoral thesis “Problems of critical analysis of communication of environmental issues and risks” focuses on the role of communication in the management of environmental problems. Communication, awareness raising and participation are usually considered central in the mitigation of and finding solutions to environmental problems. My thesis, on the contrary, approaches environmental communication from a critical point of view. I emanate from Jürgen Habermas, Anthony Giddens and most of all, from Niklas Luhmann. Inspired by their views I focussed on the selective and abstracting nature of (environmental) communication. The nature of communication is misleading: it enables individuals to find satisfactory solutions in the short term, but in the long term it raises conditions that impede finding sufficient solutions. This is called the process of incrementalisation, a phenomena that I seek solutions to in my thesis. I must say that the solutions to incrementalism can’t be found from everyday intentional problem-oriented practice. For me the solution is not in alarm raising or in the development of participation. It is rather in the conditions that impede the natural development of communication towards incrementalisation. These solutions may not find recognition and approval in individuals’ orthodox understanding about problem solving. To find the conditions that sustain incrementalisation and to offer solutions to overcome its paradox I analysed the development of communication of environmental issues and risks in the example of Estonia. My analysis covered the period from the late Soviet time to the present day. I investigated whether the types of the societies of the Soviet and western modernity have affected the way the environmental issues are dealt with and what historical experiences can offer insight to the theoretical analysis of incrementalisation. For this, I examined very different empirical content: participation processes, development of politics, media debate, practices of individuals, and interpretations of environmental and technological risks. An emphasis of my analysis was on the aspects that are invisible to the participants in the communication but are still prevalent and leading in the formation of it.enkeskkonnakorralduskommunikatsioonkriitiline diskursusanalüüsenvironmental managementcommunicationcritical discourse analysisdissertatsioonidETDdissertationsväitekirjadThesis