Kreegipuu, Kairi, juhendajaSaetalu, GertrudTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2017-07-212017-07-212017http://hdl.handle.net/10062/57332Töö eesmärk oli uurida eestlaste lõhnateadlikkust ja –eelistusi toetudes Smeets jt 2008. a koostatud lõhnateadlikkuse skaalale OAS (the Olfactory Awareness Scale) ning uurida individuaalseid erinevusi isiksuseomaduste ja elukeskkonna kaudu. 191 katseisikut vanuses 16-64 a täitsid veebipõhiseid enesekohaseid küsimustikke lõhnateadlikkuse, lõhnaeelistuste ja isiksuse kohta ning taustaküsimustiku. Hüpoteesid pidasid suures osas paika: 1) ekstravertsemad inimesed panid rohkem lõhnu tähele, 2) neurootilisemad inimesed lasid ennast negatiivsetest lõhnadest rohkem häirida, 4) lõhnateadlikumad inimesed andsid lõhnadele tugevamaid meeldivuse/ebameeldivuse hinnanguid ja 5) vähemalt neljakesi elavate ja kodulooma omavate inimeste lõhnateadlikkus oli kõrgem. Kolmandat hüpoteesi, kas positiivseid lõhnu enam märkavad inimesed annavad ka tugevamaid meeldivushinnanguid headele lõhnadele, polnud võimalik kinnitada.estlõhnateadlikkusOASisiksuselukeskkondlõhnaeelistusedolfactory awarenessOASpersonalityliving environmentodor preferencesmagistritöödThesis