Kask, Kristjan, juhendajaPalu, Annegrete, juhendajaJürioja, LiisTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2019-08-292019-08-292019http://hdl.handle.net/10062/65118Kuriteo pealtnägijate tunnistused on kriminaalmenetluses oluliseks tõendusmaterjaliks, kuid siiski võivad need olla eksitavad. Magistritöö eesmärgiks oli uurida mitme kahtlusalusega kuriteo puhul tunnistaja valiku mõju kahtlusaluste tuvastamise täpsusele. Uurimuses osales 120 katseisikut, kellele esmalt näidati katsevideot lavastatud kuriteost. Peale katseosade täitmist pidid katseisikud samaaegse äratundmiseks esitamise ridade abil tuvastama varasemalt nähtud kahtlusalused. Tuvastamisel sai kas katseisik ise valida ridade esitamise järjekorra või mitte või näidati ridasid vastupidises järjekorras katseisiku valikule. Magisitröö käigus uuriti nii tuvastamise täpsust kui kindlushinnangut. Kui tunnistajal on võimalus ise otsustada, millise kahtlusaluse kohta käivat rida ta soovib esmalt tuvastama hakata, siis on äratundmise täpsus kõrgem võrreldes sellega, kui ta ise otsustada ei saa. Kõrgem kindlushinnang ei omanud seost täpsema tuvastamise ja tuvastamise järjekorra vahel. Tulemustest võib järeldada, et tunnistaja valik tuvastamise järjekorrale võib olla abiks tõhusama kurjategijate tuvastamise protsessi toetamisel ning vajaks edasist uurimist.estopenAccessAutorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Tuletatud teoste keeld 3.0 Eestiotsustaminevalikmäluäratundminetunnistajadkindlushinnangdecisionchoicememoryidentificationeyewitnessself-confidencemagistritöödThesis