Kask, Liis, juhendajaLippus, Pärtel, juhendajaLutter, SofiaTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2025-08-292025-08-292025https://hdl.handle.net/10062/115559Magistritöös uuriti, kuidas vene-eesti kakskeelsed inimesed töötlevad eesti keele välteid eeltähelepanulisel tasandil sõltuvalt sellest, mis vanusel hakkasid nad eesti keelt omandama ning milline on nende keeleoskuse tase. Uuringus, mis koosnes küsimustikkest ning EEG katsest, osales 73 vene emakeelega täiskasvanut, kelle eesti keele oskus oli kesk- või kõrgtasemel. EEG-andmed koguti passiivse kuulamiskatse käigus. Tulemused näitasid, et varajase keeleomandusega osalejatel ilmnes varases töötlusfaasis tugevam ja kiirem MMN vastus, viidates efektiivsemale automaatsele foneetilisele töötlusele. Hilisemas töötlusetapis need erinevused tasandusid. Keeleoskuse tase (mõõdetud valideeritud sõnavara testi alusel) ei mõjutanud MMN parameetreid kummaski töötlusetapis. Uuringu tulemused viitavad, et varajane keeleomandamine soodustab fonoloogiliste kontrastide varasemat ja kiiremat töötlust.etAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estoniahttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/EEGMMNväldekeeletöötluskakskeelsusEEGMMNquantitylanguage processingbilingualismmagistritöödThesis