Merimaa, MariaTartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakondTartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil2012-07-112012-07-112012http://hdl.handle.net/10062/26053Lõputöö teoreetiliseks eesmärgiks on uurida, miks ja kuidas on Tarvastu tanu, maal ja selle äärekirjad, nurga- ning hõlmakirjad 18. saj. lõpust kuni 19. saj. lõpuni muutunud. Uurimuse käigus selgitatakse välja, millised olid Lõuna-Viljandimaa Tarvastu tanud, kuidas toimus tehnoloogiline areng, millised olid maalide ning nurga- ja hõlmakirjade värvid, mustrid, materjalid ja tikkepisted. Lõputöö praktiliseks eesmärgiks on valmistada kaks mulgiainelist voodikatet Männiku Metsatalu renoveeritud peamajutushoonesse. Kattetekkide kavandamisel lähtun Paistu ja Tarvastu kihelkondades valmistatud tanude lõigetest, ornamentidest ja värvikasutusest. Lõputöö teoreetiline osa koosneb viiest peatükist. Esimeses peatükis antakse ülevaade uuritavast piirkonnast ning seal levinud naiserõivastusest. Teises peatükis tuuakse välja Tarvastu tanu erinevad tüübid: esimese perioodi mulgirätik, teise perioodi pika sabaga tanu ja kolmanda perioodi lühikese sabaga tanu (sabaots pöörati üles kuklasse kahekordselt). Kolmas peatükk keskendub Tarvastu tanu ornamentikale, nii maali, nurga- kui hõlmakirjade osas. Lisaks uuritakse tehnoloogilisi andmeid – värvi, materjali ja pistete kasutust. Neljandas peatükis keskendutakse neiu ja naise peakatte kandmisele ning selgitatakse välja, kas nende peakatetes oli erinevusi ja milles need väljendusid. Viies peatükk annab lühikese ülevaate majutusasutusest, kuhu lõputöö raames tekstiilid valmivad. Samuti on välja toodud lõputöö tekstiilide valmimist kirjeldav töökäik, materjali- ja ajakulu.etrestrictedAccessüliõpilastöödlõputöödTarvastu kihelkondPaistu kihelkondetnograafilised allikadrahvarõivadtanudmustridtikandidtarbetekstiilidvoodikattedkangakuduminekatsenäidisedThesis