Kreegipuu, Kairi, juhendajaKuldkepp, Nele, juhendajaSibolt, OliverTartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2013-04-092013-04-092012http://hdl.handle.net/10062/29782Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida aju automaatset vastust erinevustele stimulatsioonis nägemismodaalsuses skemaatiliste emotsionaalsete näostiimulite korral, olles suurema grandiprojekti esimeseks uuringuks. Rakendati oddball ja optimum paradigmasid ja stiimulitena kasutati vihast, rõõmsat ja neutraalset skemaatilist näokujutist. Lisaks vaadeldi, kas rõõmsa ja vihase deviantstiimuli sündmuspotentsiaalide erinevused neutraalsest standardstiimulist võiksid esile kutsuda visuaalset mittekokkulangemise negatiivsuse (vMMN) sarnast komponenti ning millises ajavahemikes selline vMMN-i taoline komponent võiks ilmneda. Vihase deviantstiimuli sündmuspotentsiaalid hakkasid neutraalsest standardstiimulist kuklapiirkonnas erinema varem (110 ms oddball paradigmas; 140 ms optimum paradigmas), kui rõõmsa deviantstiimuli sündmuspotentsiaalid neutraalsest standardstiimulist (nii optimum kui oddball paradigmas alates 160 ms). Visuaalse mittekokkulangevuse negatiivsuse sarnane komponent ilmnes 140-180 ms ja 260-340 ms pärast stiimuli esitamist. Tulemuste paremaks tõlgendamiseks on vajalik edasine ning täpsem andmeanalüüs.etsündmuspotentsiaalidemotsioonidmiimikaSündmuspotentsiaalid skemaatiliste näoväljenduste korralThesis