Schults, Astra, juhendajaTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2017-07-212017-07-212017http://hdl.handle.net/10062/57310Lapse arengut ja koolivalmidust hinnates on tähtis pöörata tähelepanu sotsiaalsetele oskustele. Käesolev magistritöö keskendub ühe lasteaia näitel 3-7aastaste laste sotsiaalsetele oskustele. Eesmärgiks on leida tegureid, mis seostuvad sotsiaalsete oskuste arenguga lasteaiaealistel lastel. Magistritöös püütakse välja selgitada lapse sotsiaalsete oskuste võimalikku seost õpetaja töökogemuse ja rühma psühhosotsiaalse keskkonnaga. Kontrollitakse Sotsiaalsete oskuste küsimustiku (edaspidi SOK) kasutamisvõimalust 5-7aastastele laste sotsiaalsete oskuste hindamiseks ning riskigruppi kuuluvate laste välja selgitamiseks. Lisaks SOKile kasutatakse Tugevuste ja Raskuste Küsimustikku (TRK) ning Psühhosotsiaalse Keskkonna Hindamise Küsimustikku (PSKK). SOK täideti 122 lapse kohta (65 poisi ja 57 tüdruku). Lapsed jagunesid normgrupiks (N=90) ja riskigrupiks (N=32). Riskigruppi kuulusid kõne arengu mahajäämusega ja terviseprobleemidega lapsed. Leiti, et SOK on võimalik eristada lasteaiaea lõpuni riskigrupi lapsi normgrupi lastest, terviseprobleemidega lastel on madalamad õppimisega seotud sotsiaalsed oskused (z(1, 119)=-2,99, p < 0,002) ja eakaaslastega suhtlemise oskused (z (1, 119) = -2,90, p < 0,008). Mida suurem on õpetajate töökogemus (t (7, 76) = 1,98, p <0,01), mida pikem on lapse lasteaiatöös osaletud aeg (t(7, 76) = 3,56, p< 0,001) ning mida kõrgemalt on hinnatud psühhosotsiaalses keskkonnas sõbraliku ja toetava õhkkonna loomist (t(7, 76) = 2,61, p< 0,01) seda kõrgemaks hindavad õpetajad laste sotsiaalsete oskuste taseme.estsotsiaalsed oskusedlapse-õpetaja suhtedpsühhosotsiaalne keskkondsocial skillschild-teacher relationshipspsychosocial environmentmagistritöödThesis