Tambur, Merle2015-05-292015-05-292015-05-29978-9949-32-840-6 (pdf)1406-1309978-9949-32-839-0http://hdl.handle.net/10062/46585Töökiusamine kui pikaajaline ja süstemaatiline ebaeetiline käitumine tööl on tõsine probleem paljudes riikides tulenevalt kahjulikest tagajärgedest nii töötajale, organisatsioonile kui kogu ühiskonnale. Seni on töökiusamine väheuuritud teema üleminekuperioodi järgsetes riikides, mis on üle läinud keskselt plaanimajanduselt turumajandusele. Töökiusamise ulatus ning põhjused on neis riikides veel ebaselged ning ühiskonnas ei ole algatatud vastavaid debatte. Töö eesmärgiks on välja selgitada töökiusamise levik ja põhjused Eesti organisatsioonides üleminekuperioodi järgse riigi näitel. Tulemuste põhjal võib väita, et töökiusamise risk Eesti organisatsioonides on kõrge ja paljud töötajad kannatavad negatiivset käitumist oma igapäevases töös. Võrreldes Lääne- ja Põhja-Euroopa riikidega ei ole võimalik Eestis selgelt eristuvaid töökiusamise riskigruppe esile tuua ja töökiusamine puudutab laiemat hulka töötajaid. Seega, ennetus peaks olema üleminekujärgsetes riikides organiseeritud üldisemalt ja suunatud töötajatele organisatsiooni kõikidel tasanditel. Töökiusamise üheks peamiseks põhjuseks on negatiivset käitumist salliv organisatsioonikultuur. Tugeva ülesande ja suhete orientatsiooniga organisatsioonikultuuril on positiivne mõju töötajate käitumisele, mis aitab toime tulla töökiusamise põhjustega. Uuring kinnitab, et uuel juhtide põlvkonnal (kuni 10 aastat juhikogemust) on kõrgem teadlikkus töökiusamisest ja selle kahjulikust mõjust töötaja tervisele ning suurem valmidus rakendada ennetustegevusi organisatsioonis võrreldes vanema põlvkonna juhtidega (juhikogemus üle 10 aasta). Uuring näitas juhtide üldist valmidust tegeleda töökiusamise ennetusega ja teadlikkust oma rollist töökiusamise takistamisel. Töökiusamise ennetus peab hõlmama nii indiviidi, organisatsiooni kui ühiskonna tasandit, et tulemuslikult vähendada töökiusamist. Kuna ümbritseval keskkonnal on oluline mõju indiviidi käitumisele, siis riikliku pikaajalise ennetuspoliitika planeerimine ja rakendamine peaks olema töökiusamise ennetuse prioriteet üleminekuperioodi järgses riigis.The workplace bullying represents a very serious problem in many countries because of the considerable harmful impact to employees, organizations and to whole society. However, workplace bullying is so far an unexplored topic in post-transitional countries (the countries, which have passed the transition from centrally planned economy to market economy), its prevalence and causes are unclear and there have no societal debates about bullying. The aim of the present dissertation is to identify the prevalence and causes of workplace bullying in Estonian organizations in example of a post-transitional country. The results of the present dissertation reveal that bullying presents a serious problem in Estonia. Compared to Western and Northern European countries the risk groups of workplace bullying are not clearly identified and workplace bullying affects a wider range of employees. Therefore, the prevention in post-transition countries should be more general involving employees at all levels. According to the results of the study, the organizational culture that tolerates negative behavior represents the main antecedent of workplace bullying. Strong task and relationship orientation of organizational culture have a positive effect to employees´ behavior. The study confirms that the values of the new generation of managers (tenure up to 10 years) have changed, their awareness as well as readiness to deal with the negative behaviour is higher, compared to the managers with longer tenure. The study demonstrated managers´ general willingness to deal with the prevention and awareness of their role in tackling bullying via management style. Individuals, organizations and society should be involved in the process of prevention in order to decrease the occurrence of workplace bullying in organizations. The surrounding environment has a significant impact on individuals´ pattern of behaviour, and therefore planning and performing national long-term preventive policy of workplace bullying should be the priority.entööpsühholoogiaorganisatsioonikultuurorganisatsioonipsühholoogiajuhidjuhtimispsühholoogiapersonalijuhtiminework psychologyorganizational cultureorganizational psychologymanagersmanagement psychologystaff managementdissertatsioonidETDdissertationsväitekirjadThesis