Meriküll, Jaanika2009-04-172009-04-172009-04-17http://hdl.handle.net/10062/9155The developed economies from Western Europe and Northern America have witnessed increased relative demand for skilled workers since the beginning of 20th century. This development has accelerated since 1970s, the relative demand for high-skilled labour and relative wages of high-skilled workers have increased regardless of the sometimes simultaneous increase in the supply of skilled labour. There have been many explanations for this development. The main explanation is the hypothesis of skill biased technological change (SBTC), but also the increased trade activity between developed and developing countries. The increase in relative skill demand from 1970s has often been related to development of information and communication technologies (ICT). Computers have caused reduction of demand for routine manual and cognitive tasks and expansion of demand for non-routine cognitive tasks within industries. Alternatively, high-income countries have witnessed relative increase for high-skilled workers, because they have displaced their low-skill intensive production to low-income countries. The trade effect is generally estimated to be much weaker than the SBTC effect. These developments are amply analysed on the data of developed countries, but there are not much studies on developing and/or on transition countries. The aim of this thesis was to complement this set of literature by investigating the effect of technological change on employment structure and labour demand in the Central and Eastern European (CEE) catching-up countries. The results indicated that compared to Western Europe these countries are rather characterised by similar technology within industries and differ in terms of their industry structure. Microeconometric analysis on Estonian data demonstrated that technological change (product or process innovations) has positive, but insignificant effect on employment. While, exporting to developed countries has from the one hand directly reduced the skill demand and from other hand acted as technology diffusion channel and increased the skill demand. The impact of technological change on overall employment estimated to be much more positive. The innovation activity has positive effect on employment at the firm and industry level. This thesis proposed also two novel empirical estimation strategies for the analysis of these issues. Alates 20. sajandi algusest on arenenud Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika riikides suurenenud nõudlus kõrge kvalifikatsiooniga tööjõu järele võrreldes madalama kvalifikatsiooniga tööjõuga. Suhteline nõudluse kasv kõrgema kvalifikatsiooniga tööjõu järele on hüppeliselt suurenenud alates 1970ndatest, ülikooli lõpetanute palgad on kasvanud suhteliselt kiiremini ja seda vaatamata suurenenud ülikooli lõpetajate arvule. Selliseid arenguid on seletatud peamiselt oskuste suunas nihkega tehnoloogilise progressiga, aga ka suurenenud kaubandusaktiivsusega rikaste ja vaeste riikide vahel. 1970ndate ja edasist suhtelise nõudluse kasvu kõrge kvalifikatsiooniga tööjõu järele on seostatud informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiatega (IKT); IKT areng on suurendanud nõudlust mitterutiinsete tööde järele, samas on arvutid asendanud nn rutiinseid töid. Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerimise tulemusel on vähenenud arenenud riikide nõudlus madala kvalifikatsiooniga tööjõu järele, kuna selle tootmisteguri mahukate toodete tootmine on viidud arenevatesse riikidesse. Neid arenguid on rohkelt analüüsitud rikaste riikide andmetel kuid vähe keskmise ja madala sissetulekuga riikide või üleminekuriikide andmetel. Antud doktoritöö eesmärgiks oli hinnata tehnoloogiliste muutuste mõju oskuste struktuurile ja tööjõu nõudlusele tervikuna Kesk- ja Ida-Euroopa (KIE) üleminekuriikide andmetel. Töös leiti, et KIE riikide Lääne-Euroopast madalamat nõudlust kõrge kvalifikatsiooniga tööjõu järele seletab peamiselt nende riikide tootmissektorite struktuur mitte tootmissektorites kasutatav tehnoloogia. Eesti ettevõtete andmetel läbi viidud mikroökonomeetriline analüüs näitas, et tehnoloogilised muutused (toote- või protsessiinnovatsioonid) ei oma statistiliselt olulist mõju ettevõtte hõive struktuurile, kuid on suurendanud nõudlust tööjõu järele tervikuna. Seega, olulisem roll tööjõu struktuuri kujunemisel on tootmissektorite vahelisel ümberstruktureerimisel ja/või väliskaubandusel. Samas on tehnoloogilised muutused suurendanud hõivet tervikuna, rohkelt tooteinnovatsioone tegevates majandusharudes on tööjõu nõudlus kasvanud enam. Töös pakutakse välja ka kaks uudset hindamisstrateegiat antud teemade empiiriliseks analüüsiks.endissertatsioonidETDdissertationThesis