Herodes, KoitMaasik, RaidoTartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondTartu Ülikool. Keemia instituut2025-10-212025-10-212025https://hdl.handle.net/10062/116952Kemikaalide riskihindamine ja regulatsioonid kasutavad teaduslikku põhjana aina rohkem biomonitoorimise andmeid, kus analüüsitakse kemikaali sisaldust organismis. Kuigi BTEX (benseen, tolueen, etüülbenseen ja ksüleenid) ühendite negatiivsed tervisemõjud on põhjalikult dokumenteeritud, leiavad BTEXid ikkagi laialdaselt kasutust. Eestis on üle pika aja alustatud biomonitoorimisega. Selles töös arendati metoodika BTEX ühendite määramiseks uriiniproovidest. Selleks katsetati kolme erineva pealisfaasi analüüsi tehnikat ning kahte GC detekteerimise meetodit. Madalaimad määramispiirid saavutati HS-SPME GC-MS meetodiga 10 ng/l läheduses. Esile tõusid kitsaskohad laia kalibreerimisala lineaarsuse ja täpsusega, eriti madalatel kontsentratsioonidel. Lisaks uuriti praktilisi aspekte, millest peamine oli proovivõtuanumate reostus.etAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estoniahttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/GC-MSGC-FIDBTEXHSSPMEbiomonitooriminetahkefaasi mikroekstraktsioonvalideeriminemagistritöödThesis