Laas, Kariina, juhendajaRosenfeldt, EthelTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2024-06-112024-06-112024https://hdl.handle.net/10062/99306Käesolev magistritöö uurib Peahea lühisekkumiste efektiivsust noorte vaimse tervise parandamisel Eestis, keskendudes erinevate moodulite mõjule noorte emotsionaalsele heaolule. Selle hindamiseks on kasutatud emotsionaalse enesetunde küsimustikku EEK-2 ja üheksa erineva teema kohta moodulipõhiseid küsimustikke (MPK). Valimi moodustasid 218 noort vanuses 15 kuni 26 aastat (M = 22,09, SD = 2,85), kusjuures 16,51% (n = 87) olid mehed ja 83,49% (n = 182) naised, kes osalesid veebipõhises või kontaktkohtumisena Peahea lühisekkumises. Sekkumine parandas märkimisväärselt nii EEK-2 kui ka MPK skoore, eriti moodulites, mis keskenduvad unehügieenile, füüsilisele aktiivsusele ja tasakaalustatud toitumisele. EEK-2 skooride puhul täheldati suurimaid paranemisi moodulites Heaoluks vajalik liikumine (d = -3,18), Heaoluks vajalik toitumine (d = -2,90) ja Korralik magamine (d = -2,32). MPK puhul moodulites Korralik magamine (d = 2,12), Teadvelolek ja lõõgastumine (d = 1,91) ja Oma viha mõistmine (d = 1,75). Korrelatsioonanalüüsid näitasid väikest positiivset seost EEK-2 skoori muutumise ja Peahea sekkumise kohtumiste arvu vahel (ρ(127) = 0,138, p = 0,119) ning väikest positiivset seost EEK-2 skoori muutumise ja läbitud moodulite arvu vahel (ρ(127) = 0,176, p = 0,046). Need tulemused viitavad sellele, et struktureeritud vaimse tervise sekkumised on tõhusad noorte vaimse heaolu parandamisel. Edasised uuringud võiksid keskenduda kontrollgrupi kasutamisele, suurema valimi kogumisele ja struktureeritud andmekogumise järele, et paremini mõista ja täpsemini mõõta sekkumiste mõju noorte vaimsele tervisele.etAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estoniavaimne tervisnoorte nõustaminemoodulipõhised sekkumisedpsühholoogilised teenusedlühisekkumisedmental healthyouth counselingmodul based interventionspsychological servicesbrief interventionsmagistritöödThesis