Ehin, Piret, juhendajaFreire, André, juhendajaKivistik, KatsTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond2017-10-062017-10-062017-10-06978-9949-77-569-9978-9949-77-568-2 (pdf)1736-4205http://hdl.handle.net/10062/58046Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneVasak- ja parempoolsus on üleilmselt kasutatav mõiste poliitikate, parteide, ideoloogiate ja vaadete kirjeldamiseks. Samas seatakse selle mõiste kasulikkus vaatamata selle populaarsusele tihti kahtluse alla. Selleks on põhjust andnud esile tõusnud paremäärmuslikud parteid, populismi võidutsemine, kodanike identiteedi mitmekesistumine ja noored demokraatlikud riigid, kus asetleidvad protsessid ei vasta alati üks-ühele arenenud demokraatiates nähtule. Just Ida-Euroopas levinud arusaamad, kus liberaalsed vaated ja reformide toetamine on seotud parempoolsusega, mitte vasakpoolsusega, ei sobi kokku klassikalise Lääne-Euroopa lähenemisega. Selgitamaks selliste kõrvalekallete põhjuseid, keskendub doktoritöö vasak- ja parempoolse eristamise uurimisel noortele demokraatiatele, nende varasemale autoritaarsele taustale ning edasisele demokraatlikule kogemusele. Töö toetub viimase paarikümne aasta küsitlusandmetele ja jõuab mitme järelduseni. Esiteks, Vasaku ja Parema eristamine kõnetab inimesi üle maailma. Kuigi võime ennast vasak-parem skaalale paigutada suureneb ühiskonna demokraatliku ja sotsiaalse arengu ning poliitilise võistluslikkuse tulemusena, suudavad juba vähearenenud riikide elanikud ennast sellele skaalale paigutada. Teiseks varieeruvad vasak- ja parempoolsusega seotavad väärtused ja hoiakud riigiti olulisel määral. Lisaks tavapärastele väärtustele ehk majandusliku võrdsuse ja sotsiaalse liberaalsuse või vastupidise toetamisele seotakse Läänest väljaspool vähemarenenud ühiskondades vasak- ja parempoolsust ka teiste hoiakutega, nagu nt konflikti aktsepteerimine, multikultuurilisuse või riigi eestkoste toetamine. Kolmandaks leiab aset suundumus, et vasak- ja parempoolne enesemääratlus areneb ja muutub, mis on eriti hästi jälgitav noortes demokraatiates. Pärast demokraatliku režiimi kehtestamist võivad mõisted Vasak ja Parem tähistada esialgu küllalt mitmekesist väärtuste ringi. Autoritaarsest režiimist demokraatiasse üleminekul omistatakse vasak- ja parempoolsele vastandusele konflikt demokraatia pooldamise ja selle vastasuse vahel, kuid selle olulisus kaob pärast mõnekümne aastast demokraatlikku kogemust. Majandusliku ja sotsiaalse arenguga lisanduvad vasak- ja parempoolsele enesemääratlusele ka postmateriaalsed väärtused. Endistes vasak-autoritaarsetes riikides esialgu ilmnev vastandlik seos sotsiaalse liberaalsuse ja parempoolsuse vahel kaob, mistõttu vastuolulised arusaamad vasak- ja parempoolsusest on pigem ajutised ning üldiselt leiab vasak- ja parempoolsuse tähenduses aset suund suurema ühtsuse poole. Vasak- ja parempoolsuse olemuse võib kokku võtta Seymour Martin Lipseti jt (1954) sõnadega: “Vasaku all peame silmas suuremale võrdsusele – poliitilisele, majanduslikule, sotsiaalsele – suunatud ühiskondlike muutuste eest seismist; Parema all peame silmas traditsioonilise, enam või vähem hierarhilise ühiskonnakorra toetamist ja suuremale võrdsusele suunatud muutustele vastu seismist.” (p. 1135)Left and Right are widely-used labels to describe government policies, parties, ideologies and political attitudes the world over. However, despite their popularity, the usefulness of the terms is frequently challenged in the context of the large number of extreme rightist parties, the more diverse identities of citizens, populism-oriented political competition and newly-emerged democracies. New democracies do not fit neatly into Western conceptual categories, especially in Eastern Europe where, unlike in Western Europe, liberal views and support for reforms were associated with the Right, and not with the Left. In order to clarify the reasons for such deviations, my dissertation focuses on new democracies, their authoritarian past and their democratic experience in explaining people’s Left-Right Identification (LRI). This study, based on survey data from the last few decades, demonstrates several trends. First, that the division between Left and Right makes sense the world over – residents in less-developed societies are able to locate themselves on the Left-Right scale but the ability to identify oneself ideologically increases with the democratic and social development of a society and with the evolution of political competition. Second, values that are associated with LRI vary considerably by country. In addition to common attitudes (in favour of economic equality and social liberalism), other attitudes, like attitudes towards normality of conflict, multiculturalism and state paternalism are related to LRI in less developed societies in non-Western regions. Third, at the same time there is also a clear trend that LRI develops and changes, which is especially well observable in new democracies. After a democratic turn, the terms Left and Right might indicate quite a diverse variety of values. In a country’s path from authoritarian regime to democracy, the Left-Right divide manifests itself in the conflict between pro-democratic and anti democratic values, but the effect of this conflict vanishes within a few decades of the country’s democratic experience. With economic and social progress post-materialist values begin to affect the content of Left and Right. In former left-authoritarian countries the contrary association between social liberalism and LRI disappears and thus the conflicting understandings of the value content of LRI are rather temporary and the trend is towards greater uniformity and consistency. The essence of Left and Right can be summed up by Seymour Martin Lipset et al (1954): “By Left we shall mean advocating social change in the direction of greater equality – political, economic, or social; by Right we shall mean supporting a traditional, more or less hierarchical social order, and opposing change toward greater equality” (p. 1135)engvasakpoolsusparempoolsusdemokraatiaautoritaarsed režiimidleft-wingright-wingdemocracyauthoritarian regimesdissertatsioonidETDdissertationsväitekirjadThesis