Tamme, Riin, juhendajaVäljaots, AnnaliisaTartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondTartu Ülikool. Botaanika osakond2025-08-082025-08-082025https://hdl.handle.net/10062/113595Inimeste praegused toitumisharjumused ning ka muutused inimeste toitumisvalikutes kujundavad ülemaailmset toidutootmist, mis omakorda mõjutab keskkonda mitmel viisil. Toidutootmine põhjustab ulatuslikke kasvuhoonegaaside emissioone, veekogude reostust ning looduslike elupaikade killustumist ja kadumist. See omakorda kahjustab elurikkust nii globaalsel tasandil kui ka ökosüsteemides, mis on otseselt seotud toidutootmisega. Eriti suurt negatiivset mõju keskkonnale avaldab loomset päritolu toiduainete tootmine, eelkõige liha- ja piimatoodete tootmine, mille keskkonnamõjud on märgatavalt suuremad kui taimsel toidul. Samas võib mõnede taimsete toiduainete (nt riisi, palmiõli või ülitöödeldud loomsete toiduainete alternatiivide) tootmine olla samuti seotud ulatusliku veekulu või elupaikade kadumisega. Lisaks sõltub mõju keskkonnale ja elurikkusele ka toiduainete tootmismeetoditest, mistõttu ka samasse toidugruppi kuuluvate toiduainete keskkonnamõjud varieeruvad olulisel määral. Eri dieetide keskkonnamõjude võrdlusest ilmneb, et taimsel toidul põhinevad dieedid – eriti veganlus ja piima-muna-taimetoitlus – on keskkonna seisukohast oluliselt jätkusuutlikumad kui omnivoorsus. Peamiselt põhjustab erinevusi keskkonnamõjudes loomset päritolu toiduainete osakaal dieedis. Kuigi üldiselt võib järeldada, et üleminek täielikult taimsele toitumisele on kõige keskkonnasõbralikum valik, võib tegelikkuses piisata ka mõõdukamast lähenemisest, näiteks kariloomade liha tarbimise järkjärgulisest vähendamisest ning taimsete toiduainete ja mereandide tarbimise suurendamisest. Sellised toidu tarbimisharjumuste muutused võiks aset leida mitmes maailma piirkonnas, sealhulgas nii Eestis kui kogu Euroopas. Inimeste toitumisvalikud sõltuvad suuresti nende kultuurilisest taustast, tervisest ja elatustasemest ning kuigi üksikisikute tasandil keskkonnasõbralike toitumisvalikute tegemisel on suur potentsiaal edendada jätkusuutlikku toidutarbimist, on ulatuslikumate muutuste seisukohalt oluline ka tugev teadmistepõhine toitumispoliitika, mis võtab arvesse ka toidutootmise keskkonnamõjusid. Seetõttu on edaspidises teadustöös vajalik rakendada ühtlustatud metoodikat ning arendada riiklikke või ülemaailmseid standardiseeritud toiduainete olelusringihinnangute andmebaase, et uuringute tulemused oleksid omavahel paremini võrreldavad. Arvestades, et inimeste toitumisvalikutel on märkimisväärne mõju keskkonnaseisundile ja elurikkusele ning globaalne toidutarbimine on muutumises, on oluline viia läbi rohkem rahvusvaheliselt võrreldavaid uuringuid eri riikide toitumisvalikute keskkonnamõjude kohta, sealhulgas Eesti kontekstis, et paremini mõista, kuidas need valikud lokaalselt ja globaalselt keskkonda ning elurikkust mõjutavad. Current human dietary habits and changes in people's food choices shape global food production, which affects the environment in multiple ways. Food production causes extensive greenhouse gas emissions, water pollution, and the fragmentation and loss of natural habitats. This, in turn, harms biodiversity both on a global scale and within ecosystems directly linked to food production. The production of animal-based food products, particularly meat and dairy, has a huge negative impact on the environment, with significantly higher environmental impacts than plant-based food. However, producing certain plant-based foods, such as rice, palm oil, or highly processed alternatives to animal products, can also be associated with extensive water use or habitat loss. Additionally, the food production impact on the environment and biodiversity also depends on the production methods used. Therefore, the environmental effects of foods within the same food group can vary significantly. A comparison of the environmental impacts of different diets reveals that plant-based diets – especially veganism and lacto-ovo vegetarianism – are significantly more environmentally sustainable than omnivorous diets. The main factor causing differences in environmental impacts is the proportion of animal-based foods in the diet. Although it can generally be concluded that a complete shift to a plant-based diet is the most environmentally friendly option, a more moderate approach, such as the gradual reduction of red meat consumption and an increase in the intake of plant-based foods and seafood, may be sufficient. Such changes in food consumption habits should occur in many regions of the world, including Estonia and Europe. People's dietary choices largely depend on their cultural background, health, and standard of living, and although making environmentally friendly food choices at the individual level has great potential to promote sustainable food consumption, strong evidence-based food policy that also considers the environmental impacts of food production is crucial for broader changes. Therefore, future scientific research must apply consistent methodology and develop national or global standardised food life cycle assessment databases to improve the comparability of study results. Considering that human dietary choices have a significant impact on environmental conditions and biodiversity, and that global food consumption is changing, it is important to conduct more internationally comparable studies on the environmental impacts of dietary choices in different countries, including Estonia, to better understand how these choices affect the environment and biodiversity both locally and globally.etAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estoniahttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/ülemaailmne toidutootminekasvuhoonegaasidmaakasutusmuutusedökosüsteembakalaureusetöödThesis