Tamm, Gerly, juhendajaLuha, KristiTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2018-07-192018-07-192018http://hdl.handle.net/10062/61311Käesolevas töös kirjeldatakse rõõmsate ja neutraalsete näoilmete mõju implitsiitsele töömälule sõnade praimingu eksperimendis, laia ja kitsa haardeulatusega katsetingimustes. Peamiseks hüpoteesiks oli, et rõõmsa näostiimuliga sõnade esitlemisel jääb rohkem sõnu meelde laia tähelepanufookusega katsetingimuses. Lisaks uuriti, kuidas katsealuste endi tähelepanustrateegia (lokaalne vs globaalne) sooritust mõjutab, uurimiseks kasutati Navon’i (1977) testi. Eksperiment oli katseisikutevaheline (n=33) ja 2 x 2 disainiga: rõõmus/neutraalne nägu vs kitsas/lai tähelepanufookus. Tulemustest selgus, et tähelepanu haardeulatus (kitsas vs lai) omas mõju sõnade meenustamisele (õigete sõnade arv oli kõrgem laia tähelepanufookusega katsetingimuses) (t-test, p ˂ 0,05). ANOVA analüüsist aga ilmnes, et puudus emotsiooni katsetingimuse ja haardeulatuse interaktsioon (p ˃ 0,05) praiminguefektile. Samuti ei omanud statistiliselt olulist mõju praiminguefektile katseisikute fookusstrateegia katsesse tulles (p ˃ 0,05). Katsetingimus ise seevastu omab statistiliselt olulist rolli tulemustes (p ˂ 0,05).estopenAccessAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estoniahaardeulatusimplitsiitne töömäluemotsioonidnäoilmedfocal lengthimplicit working memoryemotionsfacial expressionsüliõpilastöödThesis