Oja, Tõnu, juhendajaKruuse, MarisTartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond2026-04-282026-04-282026-04-28978-9908-57-205-5978-9908-57-206-2 (pdf)1406-12952806-2302 (pdf)https://hdl.handle.net/10062/120691Doktoritöö elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneAnalüüsin oma väitekirjas metsloomadele otsasõitude ajalist dünaamikat Eestis nii kuude, nädalapäevade kui ööpäeva lõikes ning näitan, kuivõrd sõltuv on ulukiõnnetuste arv liiklussagedusest. Kasutasime 2020. aasta kevadel COVID-19 „antropausi“ loodud tingimusi, näitamaks 11 riigi, sh Eesti andmetel, mil määral piiratud inimliikuvus vähendas metsloomade liikluses hukkumist ning kuivõrd olenes see konkreetses riigis või piirkonnas kehtestatud piirangute rangusest. Samuti hindasime üle-euroopalises uuringus ulukiõnnetustega seotud institutsioonilise vastutuse jaotumist eri osapoolte vahel ja tegureid, mis võivad mõjutada õnnetustest teatamist ning kogutavate andmete täpsust. Analüüsisime erinevate sidusrühmade õiguslikke ja rahalisi kohustusi ning leidsime, et aruandluse täpsust võivad takistada nende kohustuste jaotus, samuti autojuhtide kokkupõrke järgne šokiseisund ja suutmatus määrata loomaliiki ja õnnetuse toimumise täpset asukohta. Seetõttu ei suuda ametlik statistika hõlmata nende juhtumite tegelikku ulatust. Senine kogemus näitab, et kohalike jahimeeste roll nii ulukiõnnetuste tagajärgede lahendamises kui hilisemas aruandluses on asendamatu. Uurisin ka loomaläbipääsude omaksvõttu suurulukite poolt, kasutades juhtumiuuringuna Eesti esimese, 2013. aastal valminud Kolu ökodukti esma- ja jätkuseiret. Seire tulemused näitasid selget „omaksvõtukõverat“, mille jooksul suurulukite ületuste osakaal kolmekordistus, tõenäoliselt suuresti tänu sellele, et ökodukt sulandus aastate jooksul ümbritseva keskkonnaga kokku ning ka ettevaatlikumad suurulukid taastasid ulatuslikest tee-ehitustöödest häiritud sisseharjunud käigurajad. Kokkuvõtteks rõhutan käesolevas töös, et teedevõrgu arendamisel peab ökoloogilise terviklikkuse säilitamine saama transpordipoliitikas väga oluliseks arvesse võetavaks aspektiks. Teede ja liikluse negatiivsete mõjude leevendamine nõuab mitmetahulist lähenemist, kus on olulised nii usaldusväärsed andmed, sidusrühmade tõhus koostöö kui ka leevendusmeetmete pidev seire, et parandada nii liiklusohutust kui ka elurikkuse kaitset.The dissertation provides empirical data on WVC temporal dynamics and the dependence of WVC numbers on traffic volumes in both Estonian and European level. We also evaluated institutional accountability related to these incidents and the factors that may influence reporting accuracy. Furthermore, we analysed the performance of mitigation measures, using Estonia`s first wildlife overpass monitoring as a case study. We identified temporal peaks in wild ungulates collisions linked to biological cycles and anthropogenic activity and utilized the COVID-19 “anthropause” in spring 2020 to quantify the traffic-WVC relationship, confirming that reduced mobility significantly decreased wildlife mortality across Estonia and Europe. Furthermore, we analysed the legal and financial liabilities of different stakeholders, finding that reporting accuracy may be hindered by the distribution of these responsibilities as well as by driver distress and lack of ability to determine the WVC location or species involved. Therefore, official statistics systematically underrepresent the true extent of these incidents. The findings suggest that integrating hunters into reporting processes is vital for data quality and wildlife management. Eventually we evaluated the utility of Estonia’s first wildlife overpass, demonstrating a clear "adoption curve" where the proportion of large game crossings tripled over years as the crossing structure naturalized, eventually facilitating passage for even more cautious mammal species. Ultimately, this research suggests that as road infrastructure expands, preserving ecological integrity must become a primary driver of transport policy. Effective mitigation requires a multi-faceted approach combining robust data, stakeholder collaboration, and long-term monitoring of crossing structures to enhance both road safety and biodiversity conservation.enAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estoniahttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/doktoritöödThesis