Naar, Richard, juhendajaUusberg, Andero, juhendajaUutsalu, LiisaTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2018-07-192018-07-192018http://hdl.handle.net/10062/61314Käesoleva töö eesmärgiks oli kontrollida EEG vilkumispotentsiaalide (steady-state visual evoked potentials) rakendatavust mentaalsete representatsioonide taasaktivatsiooni ulatuse kvantifitseerimisel. Selleks viidi läbi reaktsiooniaja eksperiment, milles osales 39 katseisikut (18 meest, keskmine vanus 25). Osalejate ülesandeks oli võimalikult kiiresti hiireklahvi vajutusega väljendada, kas ekraanile ilmunud nool näitas paremale või vasakule. Enne noole ilmumist esitati vihje, mis andis katseisikule teada, kummale poole nool 50%, 70% või 93% tõenäosusega osutab. Selleks, et muuta stiimulite representatsioonide taasaktivatsiooni ulatus ennustusaegsest EEG sagedusmustrist väljaloetavaks, ilmusid stiimulid vilkuvale taustale. Eeldasime, et mida suurem on vihje ennustustäpsus, seda kiiremateks kujunevad reaktsiooniajad. Antud hüpotees pidas paika. Eeldasime ka seda, et mida kõrgem on vihje ennustustäpsus, seda rohkem on ennustava stiimuli sagedusega seotud aktiivsust ennustusaegses EEG sagedusribas. Seda hüpoteesi tõestatuks lugeda ei saanud.estopenAccessAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 EstoniaEEG vilkumispotentsiaalidreaktsiooniaegsimulatsiooni teooriareaction timesimulation theorysteady-state visual evoked potentialsüliõpilastöödThesis