Vits, Kristel, juhendajaLinnas, SilvaTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut2018-06-072018-06-072018http://hdl.handle.net/10062/60417Käesolevas bakalaureusetöös analüüsib autor leppedemokraatia kui riigiloome meetodi sobivust Bosnia ja Hertsegoviina riigis. Analüüsi aluseks on võetud Arend Lijphardi leppedemokraatia teooria. Töö kontseptuaalses raamistikus annab autor ülevaate konfliktide lahendamise ning riigiloome meetoditest kodusõja läbinud ja multietnilistes riikides ning kirjeldab leppedemokraatia teooriat ja kriitikat. Selgitamaks välja leppedemokraatia sobivust Bosnia ja Hertsegoviinas, analüüsib autor riigi olukorda peale rahulepingu sõlmimist 1995. aastal. Analüüsil lähtub autor neljast leppedemokraatia peamisest põhimõttest – suured koalitsioonivalitsused, segmentaalautonoomia, proportsionaalsus ja vähemuse vetoõigus. Uuritakse, milline näeb välja Bosnia ja Hertsegoviina valitsus ning kas seda saab nimetada koalitsioonivalitsuseks. Samuti vaadatakse kui palju ja milliseid vetoõigusi kasutatakse, kui laialdaselt rakendatakse proportsionaalsuse põhimõtteid ning millised on suhted autonoomsete üksuste ning riigi tasandi vahel. Analüüsi käigus selgus, et Lijphardi leppedemokraatia rakendamine Bosnia ja Hertsegoviinas pole olnud kuigi edukas, ent sellele vaatamata leiab autor, et viies riigis läbi põhiseadusreformi on võimalik leppedemokraatia muuta funktsioneerivaks.estopenAccessAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estoniabakalaureusetööddemokraatiariikluse ehitamineetnilised rühmadrahulepingudBosnia ja HertsegoviinaThesis