Pullmann, Helle, juhendajaHillep, MerleTartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2015-02-132015-02-132015http://hdl.handle.net/10062/45404Eestis puuduvad teadaolevalt intellektipuudega inimestel läbiviidud uuringud nende enesehinnangu mõõtmiseks. Üheks põhjuseks on tõenäoliselt raskused mõõtevahenditega. Käesoleva töö eesmärgiks oli intellektipuudega noortele sobivate hindamisvahendite kohandamine ja nende psühhomeetriline analüüs. Uuringus osales 23 kerge–mõõduka intellektipuudega inimest vanuses 20–40 aastat (m = 24.5, SD = 4.7) ja nende eakaaslastest normintellektiga koolinoored, kes täitsid enesehinnangu (RSES-C, VASES), üldvõimekuse (Raven SPM), heaolu (WHO-5) ja isiksuse (EBFQ-C) testid. Tulemustest selgus, et nii RSES-C kui VASES testidega hinnatud üldise enesehinnangu tasemed olid intellektipuudega noortel oluliselt kõrgemad võrreldes taustgrupiga. Intellektipuuetega noorte enesehinnangu mõõdikute psühhomeetrilised näitajad olid suhteliselt madala sisereliaablusega ja enesehinnangu skaalade tulemused olid omavahel oluliselt positiivselt seotud. Lisaks selgus, et noorte päevakeskuse juhendajate poolt antud temakohased hinnangud ei langenud kokku noorte enda hinnangutega oma enesehinnangule.etmagistritöödvaimupuudega inimesednooredenesehinnangIntellektipuudega noorte enesehinnangThesis