Öpik, Maarja, juhendajaLõhmus, LiisaTartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond2017-09-062017-09-062017http://hdl.handle.net/10062/57742Arbuskulaarne mükoriisa (AM) on maismaa taimede seas enam levinum mükoriisse kooselu vorm, mida moodustavad krohmseened ja nende taimpartnerid. AM puhul toimub toitainete vahetus seen- ja taimsümbiondi vahel, krohmseened kasutavad taime fotosünteesi produkti, süsinikku, ning taimed saavad seente abil mullast toitaineid (olulised fosfor, lämmastik, mineraalained). AM kooselu ja selle funktsionaalsed tunnused on olulised nii ökoloogilise mitmekesisuse kui keskkonnatehnoloogia vaatepunktist. Käesoleva töö eesmärk oli anda ülevaade tähtsamatest morfoloogilistest funktsionaalsetest tunnustest AM sümbioosis mõlema sümbiondi poolt, ning iseloomustada nende omavahelist sõltuvust. Uurimise all olevad morfoloogilised tunnused hõlmasid krohmseente poolt nii hüüfide pikkuse, mütseeli struktuuri kui ka kolonisatsiooni ulatusega seonduvat. Ilmnes nende tunnuste positiivne kasutegur mõlemale AM kooseluvormi sümbiondile. Peaasjalikult paranes läbi nende tunnuste taime toitainete kättesaadavus, kaitse patogeenide eest, ning vastupanu looduslikele häiringutele. Taimsümbiondi morfoloogilised tunnused nagu juure läbimõõt või juurestiku hargnevus mõjutavad mükoriisse kooselu tekkimise tõenäosust ning iseloomu. AM on oluline keskkonnatehnoloogiline uurimisala. Krohmseened osalevad aktiivselt maismaa süsinikuringes läbi hüüfide morfoloogilise näitaja – eluea. Lisaks on võimalik AM sümbioosi rakendamine erinevate häiringust kahjustatud maa-alade taastamisel. Krohmseente ning AM kooselu edaspidisteks uuringuteks tuleks läbi viia rohkem sesoonselt varieeruvaid uuringuid, mis võimaldaksid rakendusala veelgi suurendada.estbakalaureusetöödThesis