Mänd, Pille, juhendajaRusalepp, Linda, kaasjuhendajaKirsimagi, Mari-LiisTartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondTartu Ülikool. Botaanika osakond2018-07-102018-07-102018http://hdl.handle.net/10062/61279Eestis on tulevikus prognoositud aasta keskmise sademete hulga ja seega keskmise õhuniiskuse suurenemist. Selle võimaliku mõju uurimiseks Eesti metsaökosüsteemidele on rajatud FAHM (Free Air Humidity Manipulation) katseala, kus manipuleeritakse suurenenud õhuniiskusega Eesti metsanduses kasutatavaid kiirekasvulisi puid. Antud töö eesmärgiks oli uurida suurenenud õhuniiskuse mõju arukase (Betula pendula Roth.) ja hübriidhaava (Populus tremula L. x P. tremuloides Michx.) fotosünteesi efektiivsusele ja valguskaitse strateegiatele rakendamisele kasvuperioodi erinevates faasides. Selleks mõõdeti kolmel korral kasvuperioodi jooksul lehtede klorofülli fluorestsentsi parameetreid ning määrati nende pigmentide sisaldus. Tulemustest selgus, et arukased hoidsid suve vältel suurendatud õhuniiskuse tingimustes hübriidhaabadest efektiivsemalt fotokeemilist võimekust stabiilsena. Arukased suurendasid kõrgema õhuniiskuse tingimustes suve lõpu poole karotenoidide kontsentratsiooni ja vähendasid valgustpüüdvate antennikomplekside osakaalu. Hübriidhaaval oli kõrgema õhuniiskuse tingimustes suurenenud karotenoidide vahendatud mittefotokeemilise kustutamise aktiivsus. Sügisel oli oluliseks valguskaitse mehhanismiks ka antotsüaniinide kogunemine. Käesolev töö näitas, et suurenenud õhuniiskus lükkas hübriidhaaval lehtede vananemist edasi.estAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 EstoniaopenAccesshybrid aspensilver birchphotosynthesisincreased air humidityphotoprotectionclorophyll fluorescencebakalaureusetöödõhuniiskuse suurendaminevalguskaitsefotosünteesklorofülli fluoresentsarukaskhübriidhaabThesis