Tuulik, Diana, juhendajaNõu, Silja, juhendajaAltement, UlviTartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekavaTartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiilTartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond2023-06-052023-06-052023https://hdl.handle.net/10062/90175Lõputöö "Rekonstruktsioon Paistu kõrikust SU 4106:750" teoreetiline osa uurib kõrikute aja loolist tausta, terminoloogiat ja kandmistraditsioone 18. sajandil. Tuginedes Ants Viirese uurimustele ja vanimale leksikograafide tööle 17.–18. sajandil on kõrik kitsas ümber keha mähitud villane seelik, mille Põhja–Eesti vaste on ümbrik. Soome Rahvusmuuseumis asuva kõriku SU 4106:750 viimaseks omanikuks oli Maria Lassman, kes kandis eset seelikuna, mida mäletati Hallistes ja Karksis veel 20. sajandilgi. Kõriku kasutamine pulmarituaalis ujuna muutub veelgi tähenduslikumaks, kui on tegemist seelikuga, naissugu sümboliseeriva rõivaesemega. Uurimistöö tulemusena valmis rekonstruktsioon kõrikust. Fookuses on kõriku valmistamise tehnoloogiad ja materjalid. Võimalikult täpselt on kirjeldatud traditsioonilisi töövõtteid. Uurimuses ilmnes, et juba 18. sajandil vanamoodne tikand on ääristatud sedavõrd uudses tehnikas heegelpitsiga, mis on hetkel vanim teadaolev heegeldis regioonis. Võtmesõnad: Kõrik, seelik, vaipseelik, sõba, pruudilinik, uig, rekonstruktsioon, traditsioonilised töövõtted, Mulgi tikand, arhailine tikand, vabakäeline tikand, 18. sajandi rõivad, arhailised rõivad, Mulgimaa, Paistu kihelkond, Tuhalaane külaestopenAccessAttribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 Internationalkõrikudmuseaalidrekonstrueeriminerahvarõivad18. saj.seelikudPaistuThesis