Tartu Ülikooli
digitaalarhiiv ADA
ADA, Tartu Ülikooli digitaalarhiivi sisuks on peamiselt Tartu Ülikooli monograafiad, doktoritööd, üliõpilastööd, lõputööd, magistritööd, õppematerjalid, Tartu Ülikooli raamatukogus digiteeritud materjalid ning Tartu Ülikooli teadlaste isikuarhiivid. Digitaalarhiivis olevaid materjale hoitakse turvaliselt ja varustatakse püsilingiga. Teenuse haldamise ja arendamisega tegeleb Tartu Ülikooli raamatukogu.
Valdkonnad ADAs
Valige valdkond, et selle kogusid sirvida.
Doktoritööd al. 2004. MSc, PhD (ETD)
E-õppe materjalid
Tartu Ülikooli raamatukogu
Tartu Ülikooli muuseum
Humanitaarteadused ja kunstid
Loodus- ja täppisteadused
Meditsiiniteadused
Sotsiaalteadused
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Eesti Teadusagentuur ja teised asutused
Haridus- ja Teadusministeerium
Tartu Ülikooli kirjastus
Hiljutised sisestused
Soolestiku mikrobioomi mitmekesisuse seosed antibiootikumide tarbimise ja isiksuseomadustega Eesti Geenivaramu andmetel
(Tartu Ülikool, 2025) London, Hetty; Vainik, Uku, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida seoseid inimese soolestiku mikrobioomi koosluse ja isiksuse vahel. Eesti Geenivaramu 2021-2022 aasta geenitoonorite isiksuse andmete, ravimiajaloo ning varasema mikrobioomi biomarkerite vahel teostatud analüüside abil leidsime nõrku, kuid statistiliselt olulisi seoseid. Prevotella-Bacteroides arvukuse suhet mõjutab antibiootikumide tarbimine ning neurootilisemad ja ekstravertsemad inimesed kasutavad rohkem antibiootikume.
Karjääripöörde olemus ja selle sooritamise põhjused Tartu Ülikooli psühholoogia sessioonõppe tudengite näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Lillemets, Eneli; Liin, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöö eesmärgiks oli uurida, mis ajendab inimesi Tartu Ülikooli psühholoogia sessioonõppesse astuma ja kui paljud neist on tegelikult karjääripöörajad. Töö teoreetilises osas selgitati karjääripöörde definitsiooni ja tutvustati varasemaid uurimusi seoses karjääripöördega. Käesolev uurimistöö on kvalitatiivne uurimus, mille empiirilises osas koguti poolstruktureeritud intervjuude käigus andmeid seitsmelt sessioonõppe ülikooli tudengilt. Andmeanalüüsi meetodina kasutati kvalitatiivset sisuanalüüsi. Uurimuse tulemused näitasid, et õppima tuldi nii sisemiselt kui ka väliselt motiveerituna ning iseenda ja oma õpingutega ollakse rahul, mis omakorda mõjutab seda, et soovitakse edasi õppida.
Tartu Ülikooli Koolikomisjoni tegevus
(Tartu Riiklik Ülikool, 1949) Jänes, Sulev; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
30-48-kuuste laste suhtlemise arengu küsimustiku reliaabluse hindamine
(Tartu Ülikool, 2025) Lepp, Getter; Schults, Astra, juhendaja; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uuringu eesmärk oli Eestis väljatöötatud MacArthur-Batesi 30–48-kuuste laste suhtlemise arengu küsimustiku (ECDI-III) valideerimine kordustesti meetodil. Lõppvalimisse kuulus 69 lapsevanemat, kes täitsid taustandmete vormi ja ECDI-III küsimustiku kolmel korral vahemikus mai–juuli 2023. Kordustesti reliaabluse ja küsimustiku erinevate alaskaalade (sõnavara, süntaks, metalingvistiline teadlikkus) korrelatsiooni hindamiseks kasutati Pearsoni korrelatsioonikordajat ja klassisisese korrelatsiooni koefitsienti (ICC). Tulemused näitasid, et sõnavara, süntaksi ja koondskoori korduvmõõtmised olid omavahel väga tugevas (r > 0,9) ning metalingvistilise teadlikkuse korduvmõõtmised mõõdukas (r > 0,6) seoses. Samasugune muster ilmnes ka ICC näitajates, viidates heale ajaülesele stabiilsusele. Kokkuvõttes võib ECDI-III küsimustikku pidada usaldusväärseks 30–48-kuuste laste kõnearengu hindamisvahendiks, mille kasutuselevõtt nii kliinilises kui ka teaduspraktikas annaks uudse võimaluse hinnata laste suhtlemise arengut vanuses 30-48 kuud. Seega oleks see väärtuslik tööriist nii diagnostilistes protsessides kui ka teadusuuringutes.
Revolutsiooniliste üliõpilasringide tegevus Moskva ülikoolis (1825-1835)
(Tartu Riiklik Ülikool, 1959) Gross, Loreida; Eringson, Linda, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Posttraumaatilise stressihäire sümptomite levimus Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu andmetel
(Tartu Ülikool, 2025) Lass, Carita; Laidra, Kaia, juhendaja; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida posttraumaatilise stressihäire (PTSH) sümptomite levimust ja seoseid sotsiaal-demograafilisi riskifaktoreid, tuginedes Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu esimese laine (2021) andmetele. Uuringus osales 5636 vastajat, 2257 meest ja 3379 naist vanuses 18–100 aastat. PTSH sümptomite hindamiseks kasutati kolme sümptomipõhist küsimust (taaskogemine, vältimine, ülivirgus), millest moodustati PTSH riski koondtunnus. Andmeid analüüsiti kirjeldava statistika ja logistilise regressiooni abil. PTSH riski šanss oli oluliselt suurem naistel (AOR 2,31; p < 0,001), madalaima sissetulekuga inimestel (AOR 3,01; p < 0,001) ja põhiharidusega vastajatel (AOR 1,49; p = 0,006). Vanuserühmas 60–74 aastat oli PTSH riski šanss suurem kui noorimas vanuserühmas 18-29 aastat (AOR 1,36; p = 0,029). Elukohaga seoseid ei ilmnenud. Tulemused osutavad vajadusele kujundada sekkumisi, mis võtavad arvesse tuvastatud sotsiaal-demograafilised riskitegurid.
Depressiooni ja ärevushäirete sümptomaatika seosed kehalise aktiivsusega 11-19 aastaste Eesti laste seas
(Tartu Ülikool, 2025) Koor, Katariina; Konstabel, Kenn, juhendaja; Eensoo, Diva, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärk oli välja selgitada seosed vaimse tervise ja kehalise aktiivsuse vahel Eesti laste seas. Uuringus osalesid 499 õpilast vanuses 11-19, kes täitsid küsimustiku, milles hinnati nende kehalist aktiivsust ning depressiooni ja ärevuse sümptomaatikat RCADS-25 skaalal. Lisaks hindasid 322 lapsevanemat oma lapse kehalist aktiivsust. Selgus, et nii lapse kui vanema hinnatud kehalise aktiivsuse kõrgem tase oli seotud madalama ärevuse ja depressiooni sümptomaatikaga, kusjuures seos oli depressiooni puhul tugevam. Sugu koos lapse hinnanguga oma eelmise nädala kehalisele aktiivsusele ning pere majanduslikule seisule seletas ära 20,1% ärevushäiretele ning 23,4% depressioonile viitavate sümptomite esinemise variatiivsusest, tüdrukutel oli suurem tõenäosus neid sümptomeid kogeda. Seega võivad lapse sugu, kehaline aktiivsus ja majanduslik taust olla olulised tegurid, millele Eesti laste vaimse tervise edendamisel tähelepanu pöörata.
The effects of non-Riemannian connection in teleparallel gravity
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-03-10) Pati, Laxmipriya; Järv, Laur, juhendaja; Guzmán Monsalve, María José, juhendaja; Tartu Ülikool.Loodus ja täppisteaduste valdkond
Einsteini üldrelatiivsusteooria kujutab endast tohutut hüpet meie arusaamises gravitatsioonist, pakkudes kõikehõlmavat raamistikku selgitamaks, kuidas mass aegruumi koolutab. See teooria suudab edukalt kirjeldada mitmesuguseid astronoomilisi nähtusi, sealhulgas kehade liikumist meie Päikesesüsteemis, mustade aukude teket ja käitumist ning valguse paindumist massiivsete taevakehade ümber. Hiljutised vaatlused viitavad aga Universumi tumedale sektorile, mis hõlmab nii tumeainet kui ka tumeenergiat ja moodustaks ligikaudu 95% selle kogu energiasisaldusest, ent nende olemus on endiselt suures osas teadmata. Veelgi enam, lahknevused universumi paisumiskiiruse mõõtmistes (“Hubble'i pinge”) tekitavad täiendavaid küsimusi. Need lahendamata mõistatused motiveerivad teadlasi uurima muudetud gravitatsiooniteooriaid, et leida alternatiivseid seletusi.
Üks intrigeeriv võimalus üldrelatiivsusteooriast edasi minekuks on muuta selle aluseks olevaid matemaatilisi eeldusi ehk Riemanni geomeetriat, kus gravitatsioon omistatakse aegruumi kõverusele. Riemanni aegruumi põhiaspekt on see, et seostus (sirgjooni määratlev suurus) on olemuslikult seotud meetrilise tensoriga (kauguseid määrav suurus). Käesolev doktoritöö keskendub teleparalleelsetele gravitatsiooniteooriatele, mis pakuvad niisugust geomeetrilist struktuuri, kus gravitatsiooni mõistetakse kas väände või mittemeetrilisuse ilminguna, mitte kõverusena. Teleparalleelses gravitatsioonis erineb seostus Riemanni omast, mis viib täiendavate vabadusastmeteni, mida saaks kasutada mainitud kosmoloogiliste probleemide lahendamiseks. Doktoritöö uurib nende vabadusastmete mõju kosmoloogias ja näitab, et teooria ennustab stabiilset universumit, mis kirjeldab täpselt loodust. Lisaks saab seostuse vabadust kasutada selleks, et lihtsustada aegruumi mittelineaarset käitumist dikteerivate diferentsiaalvõrrandite matemaatilist kuju.
Tartu Ülikooli (Academia Gustavo-Carolina) liikmete 1692. a. palgatõendite koopiaraamatud
(Stockholm ; Dorpt, 1692) Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli (Academia Gustavo-Carolina) kvestorile adresseeritud kirjade ja tõendite koopiaraamat
(Dorpt ; Riga, 1691) Tartu Ülikool